Palverännak Viru-Nigulasse |
| 11. juulil toimus 10. piiskopkonna palverännak Viru-Nigulasse, kus sellel aastal palvetati eriliselt preestrikutsumuste ja preestrite pühaduse eest. |
Kristlik teater Tartus |
| 28. juunil etendati Kiriku aias (Veski 1A) Vilniuse Kristliku Teatri filosoofilist draamat "Ihukaitsja üheksandast koorist". Autor, koreograaf ja lavastaja on Sigute Sapranaviciute. |
Märter Albertina Berkenbrock kuulutatakse õndsaks |
| 20. oktoobril 2007 kuulutati paavst Benedictus XVI otsuse alusel õndsaks Albertina Berkenbrock. Tema õndsakspühitsemise viis Brasiilias Tubarao katedraalis läbi kardinal Jose Saraiva Martins. Albertina Berkenbrock sündis 11. aprillil 1919. Ta suri 15. juunil 1931, kui üks tema isa töölistest kavatses teda vägistada. Albertina suutis vägistamiskatsed tagasi tõrjuda, kuid mees otsustas tüdruku politseile ülesandmise kartuses tappa. Albertina beatifikatsiooniprotsessi alustati 2000. aastal ja 16. detsembril 2006 kuulutas Benedictus XVI ta austamisväärseks (venerabilis). Tema mälestuspäev on 15. juunil. |
Kuulutatakse 498 õndsaks Hispaania kodusõja märtrit |
| 12. oktoobril 2007 kuulutas paavst õndsaks 498 Hispaania kodusõja märtrit (-vt. LINK), see on suurim hulk kes korraga õndsaks kuulutatakse. |
ORELIKONTSERT |
| Kolmapäeval, 1. novembril kell 18 ORELI SISSE MINEK - film HUGO LEPNURMEST järgnes KONTSERT EESTI ORELIMUUSIKAST. ANDRES UIBO, AARE-PAUL LATTIK,KRISTEL AER, URMAS TANILOO, TOOMAS TRASS |
Isa Rafaeli loengud Maarjamajas |
1. - 8. oktoobrini olid Maarjamajas kaputsiini isa Rafael loengud .
|
Villem Grünthal-Ridala: Püha Risti Ringkäik |
| 1. oktoobril kell 19 toimus meie kirikus kontsert sarjast "Püha Risti Ringkäik". Tegemist on regivärsilise poeetilise kokkuvõttega Uue Testamendi evangeeliumitest, mille kirjutamist Villem Grünthal-Ridala alustas 1931. aastal. Eepiline poeem jõudis kaante vahele 2005. aastal. Eepose kirjastamisele aitas kaasa laiapõhjaline toimetuskolleegium: Ingrid Rüütel, Eesti Kirikute Nõukogu president piiskop Einar Soone, Ruth Mirov, Siiri Rebane, kirjandusteadlane Ain Kaalep, teoloog ja kirikuõpetaja Toomas Paul, teoloog ja preester Vello Salo, teoloog ja preester Mattias Palli, kirikuajaloolane Lea Altnurme, Viljandi Kultuuriakadeemia rektor Anzori Barkalaja ja Eesti Kirikute Noortenõukogu esindaja Mari-Ann Oviir, Grünthal-Ridala pojapoeg, Helsingi Ülikooli professor Riho Grünthal ning projekti koordinaator, Eesti Kirikute Nõukogu religioonisotsioloogiaassistent Eva-Liisa Jaanus. Teost lauldakse rea ettekandena Mikk Sarve ja Anne Maasiku eestvõttel, kaasa laulma kutsutakse regimuusikaansambleid kogu Eestist. Kontserdid salvestas Klassikaraadio. |
Kultuurikoja maja ametlik avamine |
| 4. oktoobril kell 16.00 toimus Jakobi Mäe Kultuurikoja ametlik avamine. Samal päeval kell 18.00 pühitses piiskop Philippe Jourdan meie kirikus piduliku tänumissa. |
Piiskop Philippe Jourdani piiskopiks pühitsemisest möödus aasta |
| 10. septembril möödub aasta piiskop Philippe Joudani pühitsemisest piiskopiks. 9. septembri hommikul andis isa Miguel meie piiskopile üle Tartu koguduse poolse kingituse. Ja siin on piiskop Philippe Jourdani poolt saadetud tänusõnad Tartu kogudusele: "... tänan väga kõiki Tartu koguduse liikmeid ilusa kingituse eest, mida isa Miguel tõi mulle täna hommikul. Aga kõige ilusam kingitus oli mul juba olemas: teie palve ja armastus." |
Krzysztof Kieslowski filmiseeria |
| 27. - 31.augustini oli soovijatel võimalus vaadata Eesti Rahva Muuseumis Poola rezhisööri Krzysztof Kieslowski kuulsat kümnest lühifilmist koosnevat filmiseeriat "Dekaloog". Iga päev näidati Piibli kümnele käsule üles ehitatud kümneosalisest lühifilmiseeriast kaht osa. Vaata ka: www.erm.ee |
Palverännak Hispaaniasse |
| 08.06.2006 hommikul startisid rühm Tartu koguduse liikmeid koos isa Migueliga, Hispaaniasse palverännakule. Hispaanias saadi osa kahest suurest kirikupühast - Pühima Kolmainu suurpühast ning Kristuse Pühima Ihu ja Vere suurpühast. Saabuti 18. juunil. 12. augustil kell 8.35 jõudis ETV-s eetrisse "Kirikuelu Kroonika", milles käsitleti Eesti katoliiklaste palverännakuid Hispaaniasse ja Viru-Nigulasse. Saadet on võimalik vaadata üle interneti EKTV koduleheküljel aadressil :: www.ektv.ee [kliki siia ja vaata linki Arhiiv] |
Palverännak Viru-Nigulasse |
| Palverännak Viru-Nigulasse toimus, 1. juulil. |
ROOSIPÄRJA APOSTEL KUULUTATAKSE ÕNDSAKS |
 8. mail kuulutatakse Portugalis Viseus õndsaks Portugali naisjutlustaja Rita Amada De Jesus, keda tuntakse ka roosipärja apostlina ning Jeesuse, Maarja ja Joosepi õdede kongregatsiooni rajajana.Pidulikku tseremooniat viib läbi paavsti poolt selleks ülesandeks volitatud kardinal José Saraiva Martins. Algselt oli küll kavandatud, et õndsakskuulutamine leiab aset Vatikanis ja seda viib läbi paavst, kuid Benedictus XVI viibib samal päeval Poolas. Rita Amada De Jesus sündis 5. märtsil 1848 Ribafeita külas Portugalis. Ta kasvas üles väga usklikus perekonnas, kus palvetati igal õhtul roosipärga ja loeti sageli pühi tekste. Rita näitas lapsepõlves suurt pühendumust ja armastust Jeesuse, Neitsi Maarja, Püha Joosepi ja paavsti vastu. Ta palvetas tihti, käis meeleparandusel ja külastas läheduses asuvaid benediktiini nunnasid. Rita koges varsti erilist kutsumust, et vabastada noori läbi pere apostolaadi ükskõiksest ja ebaväärikast suhtumisest ususse. Hoolimata Portugalis sel ajal kiriku vastu suunatud tagakiusamisest alustas Rita rasket ülesannet ja asus jumaliku sõnumi kuulutamiseks käimist majast majasse, kogudusest kogudusse, kutsudes kõiki jäljendama Neitsi Maarjat. Paljud võtsid teda kuulda ja pöördusid, kuid teised ähvardasid teda tappa. Rita tundis peatselt kutsumust kloostrielule pühendumiseks, kuid sel ajal ei tohtinud Portugalis noviitse kloostrisse võtta. Olles kindel oma kutsumuses, lükkas ta tagasi noorte meeste lähenemiskatsed, kuid alles 29 aastaselt õnnestus tal liituda ainsa orduga Portugalis, kuhu lubati uusi liikmeid vastu võtta. Ta pettus varsti sealse kloostri vaimsuses ja hakkas koondama enda ümber üksikemade lapsi, et neid õpetada. 24. septembril 1880 rajas ta Jeesuse, Maarja ja Joosepi õdede kongregatsiooni ning avas ka vaestekooli, mida võimud tahtsid sulgeda. Kui 1910.a. kuulutati Portugal vabariigiks, võõrandati kõik kiriku varad. Rita Amada De Jesus suri ööl vastu 6. jaanuari 1913. Tema kanoniseerimisprotsessi alustati 1991.a. ja 20. detsembril 2003 kuulutas Johannes Paulus II ta auväärseks. Benedictus XVI on kuulutanud õndsaks üle 30 isiku. Järgmise isikuna kuulutatakse õndsaks preester Eustaquio Van Lieshout 15. juunil Brasiilias. Viide: http://www.vatican.va/news_services/liturgy/saints/ns_lit_doc_20050424_amada_en.html |
19. aprillil 2006 möödus aasta paavst Benedictus XVI valimisest |
| 19. aprillil möödus aasta paavst Benedictus XVI valimisest. Päev langes kokku kolmapäevase üldaudientsiga püha Peetruse platsil, kuhu olid paavsti tulnud tervitama üle 50 000 palveränduri. Paavst heidab läinud aastale tagasivaatleva pilgu üldaudientsi kateheesis. "Kui kiiresti möödub aeg!", hüüatab püha isa. "Juba on möödunud aasta sellest hetkest, mil kardinalid, kes konklaavile olid kogunenud, arvasid heaks valida leinatud ja armastatud Johannes Paulus II järeltulijaks minu vaese isiku. Ma mäletan suure tundega seda muljet, mis mulle jättis esimene kokkupuude rahvaga, kui ma Vatikani basiilika keskmiselt looþilt alla vaatasin. Minu meelde on sööbinud see kohtumine, millele on järgnenud paljud teised. Need kohtumised on mulle andnud kogeda, kui õige oli see, mida ma oma piduliku ametisseastumise tseremoonia kõnes kirjutasin: "Ma tunnen minus kasvavat elavat teadlikkust, et ma ei pea üksi kandma seda, mida ma üksi kunagi ei suudaks kanda. Ma tunnen aga, kuidas teie kannate seda koos minuga. Nõnda olen ma teiega suures kommunioonis ja üheskoos suudame me Issanda tööd edasi viia. Mulle on asendamatuks toeks Jumala ning tema pühakute kaitse ja mind lohutab teie lähedus, kallid sõbrad, kes te ei jäta mind ilma oma heasoovlikkusest ja armastusest." Allikas: Vatikani Raadio |
16. aprilli Urbi et orbi õnnistus paavstilt |
 16. aprillil andis püha isa Urbi et Orbi õnnistuse Vatikani basiilikast. Tervituse, mis sõnumile järgnes, luges paavst ette 62-s keeles, mille hulka kuulus ka meie emakeel. Benedictus XVI kutsus oma ametiaja esimeses ülestõusmispühade kõnes üles lahendama Iraani tuumatüli väärikalt, rajama iseseisvat Palestiina riiki, ühendama jõud terrorismiga võitlemisel. Paavst kinnitas 100 000 kuulaja ees Iisraeli riigi õigust eksisteerida, kuid samas nõudis tungivalt Palestiina riigi rajamist. "Rahvusvaheline kogukond, mis kinnitab Iisraeli õigust eksisteerida rahus peaks aitama Palestiina rahval ületada ebakindlat olukorda, milles nad elavad ja ehitada tulevikku, liikuda põhiseaduse ja riigi suunas, mis on tõeliselt nende oma," lausus Benedictus XVI oma kõnes. Allikas: Vatikani Raadio |
Cena Domini ja Kriisamimissa Vatikanis |
 Paasatriduum algas tavapäraselt neljapäevaõhtuse Cena Domini missaga, milles asetatakse erilist rõhku Issanda viimasele õhtusöömaajale apostlitega, kus Kristus seab sisse kaks teineteisega lahutamatult seotud sakramenti - oma ihu ja vere ohvri ning preestri seisuse. Liturgia mäletab ka Kristuse armastustegu, kui ta pesi oma jüngrite jalgu ja seadis sisse uue käsu: "Armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!" (Jh 13:34). Enne suure neljapäeva Cena Domini missat pühitsetakse sama päeva hommikul tavaliselt Kriisamimissa, kus diötseesi piiskopi ümber kogunevad kõik temale alluvad preestrid, et väljendada ühtsust piiskopi ja preesterkonna vahel. Püha Isa pühitses neljapäeva, 13. aprilli hommikul Kriisamimissa Püha Peetruse Katedraalis koos 2000 preestriga. "Preestriseisuse müsteerium seisneb selles, et meie, viletsad inimesed, võime sakramendi vahendusel kõnelda Jumalaga in persona Christi. Milline usaldus - Tema on tõepoolest end meie kätesse andnud. Tema tahab oma preesterlust meie kaudu teostada." Nõnda kirjeldab Püha Isa preestri seisust oma Kriisamimissa jutluses ja jätkab: "Issand on oma käed meie peale pannud ja tahab nüüd meie käsi, et nendest saaksid Tema käed maailmas. Olla preester, tähendab, saada Jeesuse Kristuse sõbraks, üha rohkem ja kogu meie olemusega. Maailma vajab Jumalat. Mitte ükskõik, millist Jumalat, vaid Jeesuse Kristuse Jumalat, Jumalat, kes on saanud lihaks ja vereks, kes meid on armastanud kuni surmani meie eest, kes on üles tõusnud ja on endas loonud ruumi inimese jaoks. See Jumal peab elama meis ja meie temas. See on preestri kutsumus. Vaid nõnda võib meie töö preestrina vilja kanda." Cena Domini missa pühitsetakse Roomas traditsiooniliselt Rooma linna katedraalis - Lateraani kirikus, kus säilitatakse viimse õhtusöömaaja laua reliikviat. Paavst Benedictus pühitses üle pika aja missat jälle Lateraani kirikus, sest viimasel ajal eelistas Johannes Paulus II seda teha Vatikani basiilikas. Selle missa ajal vöötab paavst ennast Issanda eeskujul rätikuga ja peseb endast alamate jalgu. Tänavu olid esimest korda pestavateks mitte preestrid, nagu tavaliselt, vaid hoopis 12 ilmikut. Paavst ütles Kriisamimissa jutluses: "Jumal alandab ennast ja teeb ennast orjaks. Ta peseb meie jalgu, et oleksime võimelised Tema laua äärde istuma. Siin väljendub kogu Jeesuse Kristuse müsteerium. Siin saab ilmsiks lunastuse tähendus. Vesi, millega ta meid peseb, on tema armastus, mis on valmis vastu minema surmale. Ainult armastusel on see puhastav jõud, mis meid mustusest vabastab ja meid tõstab Jumala kõrgustesse. Vesi, mis meid puhastab, on tema ise, kes andub täielikult meie heaks, kuni oma kannatuste ja surma sügavusteni. Tema on pidevalt see armastus, mis meid peseb. Puhastumise sakramentides - ristimises ja pihisakramendis - on Tema see, kes pidevalt põlvitab meie ees ja teenib meid orjatööga - puhastamise tööga. Ta teeb meist Jumala võimelised. "Teie olete puhtad, aga mitte kõik." (Jh 13:10) "Aga mitte kõik" - siin peitub hülgamise tume müsteerium, mis Juuda tegudes esile tuleb. Seda just nimelt Suurel Neljapäeval, mil Jeesus annab ennast täielikult. See peab meid mõtlema panema. Issanda armastus ei tunne piire, kuid inimene võib sellele piirid seada. Mis on see, mis määrib inimest? See on armastuse hülgamine, tahe olla mittearmastatud ja ise mitte olla armastatud. See on uhkus, mis arvab, et ta ei vaja mingit puhastumist, mis Jumala päästva headuse ees ennast sulgeb. Juudas me näeme Jumala hülgamise loomist kõige selgemalt. Tema hindab Jeesust võimu ja edu kategooriate järgi. Ja ta on ahne. Raha on tähtsam, kui ühendus Jeesusega, tähtsam kui Jumal ja Tema armastus. Nõnda saab temast ka valetaja, kes mängib topeltmängu ja purustab oma sidemed tõega. Ta elab vales ja kaotab seeläbi tundlikkuse ülima tõe suhtes - Jumala suhtes. Niimoodi ta paadub ja pole võimeline pöörduma, nagu seda tegi kadunud poeg lootusrohke tagasitulekuga ning ta heidab minema oma lõhutud elu." Allikas: Vatikani Raadio |
Paastuaeg 2006 meie kirikus |
| Pühapäeval, 26.03, kell 17 Rekollektsiooni II osa: valguse tee + Piiskop Philippe Jourdani paastuaja meditatsioon + Adoratsioon (Maarjamajas, Veski 2) Esmaspäeval, 27.03, ja neljapäeval, 30.03, kell 19.30 Loengud teemal "Usk ja elu" toimuvad kahe kuu jooksul esmaspäeviti ja neljapäeviti. Oodatud on kõik - ristitud ja ristimata, perekonnad ja vallalised, noored ja täiskasvanud. (Maarjamajas, Veski 2) Pühapäeval, 02.04, kell 17 Rekollektsiooni III osa: ühenduse tee + Johannes Paulus II video näitamine (Maarjamajas, Veski 2) Pühapäev, 09.04, kell 12 Palmipuudepüha Püha Missa ja protsessioon Esmaspäeval, 03.03, ja neljapäeval, 06.03, kell 19.30 Loeng teemal "Usk ja elu". (Loengud kestavad mai lõpuni) |
PAAVSTI PALVEINTENSIOONID MÄRTSIS |
| Vatikan, 1. märts, 2006 (VIS) Püha isa üldine palveintensioon märtsikuuks: "Et noored inimesed, kes otsivad elu mõtet, võiksid aru saada, austada ja kaasa minna kannatlikkuse ning armastusega." Paavsti misjoniintensioon on: "Et läbi Kiriku võiks kasvada osasaamine misjoni teadlikkusest, mis soosiks kaastööd ja vahetust nendega, kes töötavad misjonis." |
Vatikani Raadio 75 |
| Vatikani Raadio rajas 12. veebruaril 1931 paavst Pius XI, nõnda tähistatakse tänavu 75-aastast juubelit. Pidustuste puhul külastas paavst Benedictus XVI 3. märtsil Palazzo Pioks kutsutud raadiomaja. Paavst suundus raadioülema jesuiidi isa Frederico Lombardi juhatusel alguses kardinal Karol Wojtyla nime kandvasse stuudiosse, kus ta õnnistas stuudiot ja kogu raadiomaja. Seejärel tervitas paavst otseülekandes kõiki raadio töötajaid ja kuulajaid. "Rajades Vatikani Raadio andis paavst Pius XI Pühale Toolile, Kirikule ja Issandale uue hääle," ütles püha isa. "Selle hääle abil saab võimalikuks täita Issanda käsku, kuulutada Evangeeliumi kogu loodule kuni maailma äärteni". Ta jätkas: "Mulle tundub, et sellise kommunikatsioonivahendi mõte seisneb Jumala perekonna ülesehitamises, mis ei tunne rahvuste ja keelte piire ja sellisena esindab tõelist rahu jõudu. Tänapäeva kommunikatsioonimaailmas ei ole puudu vastuolulistest häältest. Seepärast on eriti tähtis sellise hääle olemasolu, mis tahab Tõe ehk Kristuse teenimisele pühenduda, et nõnda luua maailmas rahu ja lepitust". Paavst külastas isa Lombardi juhatusel peaaegu kõiki raadiojaama stuudioid ja rahvusvahelisi toimetusi. Peale kokkusaamist Rooma piiskopiga väljendasid 400 raadiotöötaja tundeid kindlasti kõige paremini isa Lombardi tänusõnad: "Te tõendasite selle viisakuse ja lihtsusega, mis on teile niivõrd omane, et olete meile lähedal. Suur tänu püha isa, me oleme tõepoolest liigutatud". Allikas: Vatikani Raadio |
15 uut kardinali |
 VATIKAN, 23. veebruar (VIS). Eile toimunud üldaudientsi järel teatas paavst Benedictus XVI 15 prelaadi nimed, kes 24. märtsil toimuval kardinalide kolleegiumi istungil tõstetakse kardinali seisusesse.Uute kardinalide valimise peamiseks eesmärgiks on tõsta valimisõiguslike kardinalide arv 120-ni, kes vajadusel saaksid osaleda konklaavis uue paavsti valimistel. Paavst ütles oma sõnavõtus, et kardinalid moodustavad tema ümber justkui senati millele toetudes ta viib ellu oma tähtsamat missiooni, milleks on olla elav märk ja allikas kristlaste ühtsuse ja osaduse kandjana. 15-st uuest kardinalist 12 on valimisõiguslikud kardinalid. Nendest 6 on pärit Euroopast, 3 Aasiast, 2 Ameerikast ja 1 Lõuna-Ameerikast. 3 kardinali on üle 80 aasta vanad ega oma konklaavis ka valimisõigust. Nendest 2 on pärit Euroopast ja 1 Aafrikast. Nemad saavad kardinali kübara oma erakordsete teenete eest Kiriku teenimisel. Oma pöördumise lõpus kutsus paavst kõiki kristlasi uute kardinalide eest palvetama, et Issand aitaks neil täita ülesandeid, mida Püha Isa nende kätte soovib usaldada. Ühtasi andis ta teada, et tema sooviks on viia läbi kardinalide ametisse seadmise tseremoonia 25. märtsil. Sel päeval pühitseb Katoliku Kirik Maarja Kuulutamise Suurpüha. Allikas: Vatican Information Service www.vatican.va |
Unustatud mees |
 Unustatud mees - Valentinipäeva pühitseme tänu targale ja hoolivale piiskopileMees, tänu kellele me 14. veebruaril, kui armastajad ja sõbrad kogu maailmas vahetavad kingitusi ja kaarte, tähistame Valentinipäeva, on tänapäeval suuresti unustatud. Püha Valentini mälestusele on pööratud nii vähe tähelepanu, et Püha Antoni kirikut Madridis, kus hoitakse Püha Valentini säilmeid, külastab pühaku mälestuspäeval vaid käputäis inimesi. Valentinipäeva pühitsemise traditsioon viib meid Põhja-Euroopasse, varsti pärast kristluse levikut sealses piirkonnas. Inglismaal on Püha Valentini päeva maininud benediktiini munk püha Beda juba 8. sajandi alguses. Hilisemad viited sellele päevale leiduvad Geoffrey Chauceri ja William Shakespeare`i teostes. Keskaegsel Prantsusmaal märgiti mälestuspäeva turniiridega ja armastusluule etlemisega. Põhja-Ameerikas tuntakse Püha Valentini juba ammu armastajate kaitsepühakuna. Ajaloolased on spekuleerinud, et pühale Valentinile anti eelmainitud tiitel, kuna tema mälestuspäev oli kuupäevaliselt veebruari keskel peetava rooma paganliku pidustuse - armastuskarnevali Lupercalia lähedal. Võib arvata, et püha Valentin oli lugupeetud ja tuntud juba Rooma kristlaste seas. Püha Valentini olemasolu kohta pärinevad tõendid juba 3. saj. Roomast. Martüroloogia räägib kahest Valentinist, kellest üks oli preester ja teine piiskop. Mõlemad surid märtrisurma 14. veebruaril, 270. aasta paiku. Mõned uurijad on siiski arvanud, et tegemist on ühe ja sama isikuga. Madridis asuvad Terni piiskopi säilmed, kes sai oma õnnistuse 20-aastaselt Foligno pühalt Felicianilt ja 197. aastal paavst Victor I-lt. 73 aastat hoolitses ta Itaalias oma diötseesi eest, seistes vastu tagakiusamistele jutlustades, haigeid teenides ja vanglais kristlasi külastades. 270. aastal, keiser Claudius II ajal ta vahistati. Teda piinati ja lõpuks hukati pea maharaiumise läbi 93-aastasena Rooma prefekti Furius Placiduse käsul. Püha Valentin olevat olnud vapper, õiglane ja tark mees ning kena ja kohusetundlik sõber neile, kes seda parajasti vajasid. Legend räägib, et Püha Valentin hoolis väga noortest inimestest. Ta õpetas noori armunuid lugema ja üksteisele kirju kirjutama, kinkis lilli värskelt abiellunutele ning aitas abielupaare raskustes. Väga populaarne on ka lugu sellest, kuidas püha Valentin aitas korraldada kristlasest tütarlapse Serapia ja tema paganast peigmehe Sabino pulmapidu. Serapia aga suri ja tema leinav abikaasa, kes samuti oli saanud kristlasesks, palus Jumalalt surma, et taas näha oma armastatut. Soov täitus tänu pühaku eestkostele. Veidi pärast Valentini surma lasi paavst Julius I ehitada tema auks kiriku pühaku hukkamispaiga lähedale. Hiljem laiendati kirik kolme lööviga basiilikaks ja krüptiga, milles hoiti pühaku keha. Kui basiilika hävines, toodi püha Valentini säilmed Põhja-Rooma katakombidesse. Seal seisid need 18. sajandini, mil need koos sadade teiste Rooma pühakute ja märtrite säilmetega leiti. Paljud leitud reliikviatest saadeti kingituseks kloostritesse. On teada, et püha Valentini ja püha Pantaleoni säilmed saadeti Hispaaniasse. Paavsti poolt autentsuse sertifikaadiga varustatud püha Valentini säilmed asuvad San Antoni Kuningliku Kolledþi kiriku sakristaanis. Kuid on teada, et juba 1835. aastal teatas ka Dublini karmeliitide klooster, et püha Valentini säilmed asuvad seal. Kirikukalendris tema mälestupäev küll puudub, kuid siiski - meenutagem 14. veebruaril pühakut, kelle nimi on saanud armastuse ja sõpruse sünonüümiks ja kes suri märtrina, näidates oma armastust mitmel erineval moel. Ja veel - pane tähele, et soovid inimestele "Head püha Valentini päeva", mitte lihtsalt "Head Valentinipäeva". See aitab anda päevale suurema sisu. Allikas: http://www.catholic.org/international/international_story.php?id=18661 |
93-aastane tervekssaanu räägib oma loo |
 20.12.2005Vatikan (CNS) - Anna Santaniello ütles, et pärast seda, kui vabatahtlikud lasid ta 1952. aastal Lourdes'i pühapaiga jahedasse allikavette, tervenes ta südamehaigusest ja hakkas toitlustamisega teenindama neid, kes olid pühapaika ennast tervendama tulnud. Santaniello (93) jutustas oma loo Vatikani Raadiole detsembri keskel, kuu aega pärast seda, kui tema kohalik piiskop tegi teatavaks, et tema paranemine oli 67-s tunnustatud imeline tervenemine, mis Lourdes'is on aset leidnud. Lourdes'i rahvusvahelise meditsiinilise komitee liikmed nõustusid juba 1964. aastal sellega, et ei ole loomulikku ega meditsiinilist selgitust paranemise kohta mitraalklapi puudulikkusest, mis oli kahjustanud ka Santaniello südant. Tavapäraselt saatis komitee oma tulemused ja Santaniello tunnistused viimase kodudiötseesi Salerno-Campagna-Acernosse Itaalias, kus erikomisjon, kes juhtumit arutas, väitis, et kõigest sellest ei tee nad mingeid järeldusi. 40 aastat ei juhtunud midagi. Siis aga tõi Lourdes'i arst, dr. Patrick Theillier Santaniello juhtumi uuesti esile, kohtudes 2004. aastal Lourdes'i haigeid toimetanud itaalia katoliiklastega. Salerno peapiiskop Gerardo Pierro nõustus juhtumi taasavamisega. Küsinud Santaniello vanu ja uut kardioloogilist aruannet, teatas peapiiskop septembri keskel oma nõustumisest sellega, et Santaniello tervenemine oli ime. Allikas: http://www.catholic.org/international/international_story.php?id=18051 |
Piiskoppidele öeldi, et kogudus peab olema kiriku perekond |
| 19.12.2005 Vatikan (CNS) - Selleks, et kogudused saaksid tõelisteks kogukondadeks, peaksid preestrid teadma kõiki oma koguduse liikmeid, kuulama nende nõuandeid ja tervitama nende initsiatiivi, ütles paavst Benedictus XVI. Kohtudes 17. detsembril poola piiskoppidega, kes tegid oma "ad limina" külaskäiku Rooma, ütles paavst, et on rahul kokkuvõtetega, mida piiskopid teevad Vatikanile iga viie aasta järel ja mis näitavad pühapäevastest missadest osavõtjate ja koguduse töös osalejate arvu tõusu. Iga kogudus peab olema "kiriku perekonnaks", ütles ta. "Isegi, kui kogudus on väga suur, peab iga üritus olema tehtud nii, et see ei muudaks kogudust anonüümsete usklike hulgaks." Preestrid "peavad tundma lambaid oma karjas, säilitades igas sfääris pastoraalset kontakti ja teades oma koguduseliikmete hingelisi ja materiaalseid vajadusi," ütles ta. Isegi, kui koguduse nõukogud ja finantsnõukogud on ainult konsultatiivsed, "peavad nad pakkuma efektiivset abi preestritele märgates koguduseliikmete vajadusi ja korraldades nendega kohtumisi." Allikas: http://www.catholic.org/international/international_story.php?id=18040 |
ISA VELLO SALO - 80 |
| 5. novembril oli armastatud isa Vello Salo 80. aasta juubel. Seoses sellega taasavaldame "Kiriku Elus" nr. 173 ilmunud kirjutise. ISA VELLO SALO Sõjaaegses Eestis gümnaasiumi lõpuklassi jõudnult ei teadnud Vello Salo oma tulevikukutsumusest veel midagi. Süda on aga vaatamata hilisemale pikale sunnitud eemalolekule alaliselt seotud kodumaaga. Pärast sõda sattus ta Rooma, kus oli püha Birgitta kloostri külaline. Kuna õdede pansionaat oli viimse võimaluseni täis Itaalia juute, elas ta kloostrikiriku kõrvalkabelis. Seal oli piisavalt aega järele mõelda nii hiljuti lõppenud sõja kui selle vallandumise põhjuste üle. Kindlasti avaldasid tulevasele kutsumusele mõju ka õdede palved. Aastal 1948 tuli ta Rooma tagasi preestriks õppima. Juba tollal tegutses Vatikani Raadio, kus olid küll läti- ja leedukeelsed saated, kuid puudusid eestikeelsed. Telefonikõne raadiojaama tollasele direktorile tõi vastuseks: "Millal võite eestikeelsete saadetega peale hakata?" Nii algas 1948. aastal raadiotöö, mis kestis esialgu kuni 1953. aastani, kuid jätkus aastatel 1961-1965, nii et kuulajad Eestis ja mujal said ülevaate Vatikani II kirikukogust koos kommentaaridega. Osa saadetest koostas ja salvestas ta Jeruusalemmas. 1952. aastal kolis Vello Salo Münsterisse, kus ta pühitseti 1956. aastal diakoniks ja ordineeriti preestriks 16. märtsil 1957. Pärast seda teenis ta kaplanina Münsteri piiskopkonnas. Aastal 1961 viis tee ta tagasi Rooma, et jätkata õpinguid Paavstlikus Piibliinstituudis, kus 1975. aastal valmis saksakeelne väitekiri teemal Paralleelsed sõnapaarid foiniikia ja heebrea keeles. Kohe pärast väitekirja üleandmist asus isa Vello Salo professorina tööle Toronto Ülikooli õppejõuna Vana Testamendi alal. Sealt käis ta 1976. aasta veebruaris Roomas doktoriväitekirja kaitsmas. Pärast Eesti taasiseseisvumist tuli isa Vello aastal 1993 tagasi Eestisse, kus elas pensionärina Tartus ning oli abiks Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Koguduse preestritele. Pirita kloostri taasavamisel 2001. aastal sai temast kloostrivaimulik. Isa Vello Salo sulest on ilmunud hulk Katoliku Kirikut ja tema ajalugu puudutavaid artikleid ja raamatuid. Marika Arendi (Kiriku Elu toimetuse loal neitsimaarja.ee 2005) |
SINOD LÕPPES RÕHUGA ARMULAUA TAASELAVDAMISEL |
 Viies Piiskoppide Sinod lõppes tugeva üleskutsega taaselavdada armulauda, rõhutades vajadust armulauasakramendi sügavama mõistmise järele maailma katoliiklaste hulgas. Ei toimunud muudatusi preestrite tsölibaati puudutavate kirikuseaduste ega ühise armulaua osas. 24. oktoober, 2005 VATIKAN (CNS) |
KULTUURIDEVAHELISE PINGETE KONVERENTS |
| 27. oktoobril viiakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses läbi rahvusvaheline teaduskonverents "Religioon ja poliitika multikultuurilises Euroopas: vaatenurgad ja väljakutsed", kus lisaks Eesti teadlastele osalevad ka mitmed tunnustatud teadlased välismaalt. |
Paavsti esimene entsüklika on valmis |
| Paavsti esimene entsüklika on valmis, rõhuasetusega sõna ja armastuse ühtsusele Kristuses 24.10.2005 (CNS) Paavst Benedictus XVI lõpetas oma esimese entsüklika kirjutamise ja loodab selle välja anda detsembri algul. Entsüklika kujutab endast 46-lehekülje pikkust vaimulikku mõtisklust rõhuasetusega "erosele" (armastusele) ja "logosele" (sõnale) ning nende vahekorrale Kristuse isikus. Paavst töötas entsüklikaga suvel, viibides paavstiresidentsis väljaspool Rooma. Entsüklika tekst on juba tõlgitud erinevatesse keeltesse, ka inglise keelde. Kaks peatükki sellest on kirjutatud enne paavsti valimist ja avaldatud ajakirjas "Communio". Paavst kirjutas sõna ja armastuse ühtsusest, nagu see on kehastunud Kristuses. Ta rõhutas iga inimese isikliku kohtumise tähtsust Kristusega, mille tulemusena ärkab armastus, samuti, et Jumal aitab defineerida inimkonna autonoomia korrektset ideed. Paavst kirjutas ka, et Kristus, olles "sõna, mis sai lihaks" vihjab kooskõlale üleloomuliku ilmutuse ja selle põhjuse vahel. |
Paavst kohtus 100 000 lapsega |
 Üle 100 000 lapse, kes sellel aastal said osa esimesest armulauast, kogunes 15. oktoobril koos vanemate ja usuõpetajatega Vatikani, Püha Peetruse väljakule, kus toimus nende kohtumine paavst Benedictus XVIga. Vastavasisulise kutse Vatikani külastamiseks esitas paavst 12. juunil oma traditsioonilises palveränduritele peetavas Angeluse palves. Juba siis teatati, et üritus toimub Armulaua aasta lõpus ning koosneb kolmest osast: meelelahutuslikust poolest, laste kohtumisest paavstiga ning pidulikust adoratsioonist. Ürituse organiseerimine jäeti preestrite kongregatsioonile ja Rooma peavikaarkonnale. Üritus algas Rooma aja järgi kell 17.00. Meelelahutusliku poole täitsid laulud, tantsud ja klounid. Selle järel algas tõsisem pool, kus esmalt meenutati Johannes Paulus II, kelle paavstiks valimisest möödus samal päeval 27 aastat. Seejärel saabus paavst Benedictus XVI kes tegi pika ringkäigu rahva sees ja tervitas kohalesaabunud lapsi. Viimaks, jõudes Peetruse Katedraali ette, valiti rahvahulga seast huupi kolm last, kelle küsimustele paavst ka kohe vastas. Esimene laps küsis paavstilt, kas ta mäletab oma esimest armulauda. Selle peale vastas paavst: "See oli pühapäeval, märtsis 1936, 69 aastat tagasi. Ma mäletan seda päeva hästi, sest päike paistis ja kirikus mängis ilus muusika. Ma palvetasin sellel päeval sagedasti, et mina jääks Jumalaga ja et Jumal jääks minuga." Teine laps küsis paavstilt, miks on vajalik minna pihile enne armulauda, kuigi meie patud ja eksimused on enamasti samad. Naeratades pöördus paavst lapse poole: "Kas meie ei puhasta oma tuba ja kodu igal nädalal või sagedamini, ehkki tolm ja mustus on kogu aeg sama." Viimane küsija tahtis seletust Kristuse kohalolu kohta armulaualeivas. Paavst vastas sellele järgmiselt: "Me ei näe oma mõistust ja aru, aga samas ei kahtle nende olemasolus; me ei näe elektrit aga samas näeme valgust, sama on Kristusega armulaual. Kristus on meie elu valgus ja teejuht ning ainult tema abiga saab leida oma elule õige sihi ja mõtte." Programm lõppes piduliku adoratsiooni ja õnnistusega. |
Piiskoppide Sinod Roomas lõppes kanoniseerimisega |
 Pühapäeval, 23. oktoobril, toimus Vatikanis, püha Peetruse väljakul paavstlik Missa. Missaga lõpeb kolm nädalat väldanud üheteistkümnes üldine Piiskoppide Sinod, samuti kanoniseeritakse sel Jumalateenistusel viis uut õndsakskiidetavat. Viis õndsakskiidetavad on: Lvovi peapiiskop Ladina riituses Jozef Bilczewski (1860-1923); Püha Veroonika õdede kongregatsiooni asutaja isa Gaetano Catanoso (1879-1963); Püha Joosepi õdede kongregatsiooni asutaja isa Zygmunt Gorazdowski (1845-1920) jesuiidipaater Alberto Hurtado Cruchaga (1901-1952) ning kaputsiini ordu vend Felice da Nicosia (1715-1787). Paavstlike liturgiliste tseremooniate ametlikus teadeandes lisatakse: "Sel pühapäeval, mis on liturgilises kalendris maailma misjoni päev, kuid mis langeb kokku "armulaua aasta" ning piiskoppide sinodi lõpuga ning mille jooksul samuti kanoniseeritakse viis uut õndsakskiidetavat, toob välja selge seose, miks armulaud peab olema kõigi kristlaste elu allikas ja kõrgpunkt ning Kiriku esmane ja tähtsaim vahend Evangeeliumi tunnistamisel kuni Kristuse taastulemiseni." Vaata ka: Sündmused - Viis uut pühakut |
Paavsti pöördumine pärast Aasia maavärinat |
| Vatikani Informatsioon Büroo (VIS) teatab, et Benedictus XVI kutsub kõiki maailma rahvaid näitama üles solidaaarsust Aasia maavärinas kannatanud kolme riigi - Pakistani, Afganistani ja Indiaga. Samas lubab paavst palvetada kõigi hukkunute ja kannatanute ning nende lähedaste eest. Pärast traditsioonilist Angeluse palvet, mille paavst loeb Rooma kogunenud palveränduritele, ütles paavst inglise keeles järgmised sõnad: "Suure kurvastusega võtsin vastu teate Aasias toimunud maavärinast, mis põhjustas nii palju kannatusi ja purustusi Pakistanis, Indias ja Afganistasnis." Benedictus XVI palus, et Jumal võtaks oma halastusse vastu kõigi lahkunute hinged. Samas väljendas ta oma kaastunnet kõigi nende vastu, kes on vigastatud või peavarjuta. Kõige viimaks ütles ta: "Ma palun, et rahvusvaheline kogukond tegutseks kiirelt ja avaks oma abistava käe kõigile abivajatele. Ma palun, et Issand annaks julgust ja jõudu kõigile neile, kes selles kriisipiirkonnas hetkel töötavad ja ka kõigile neile, kes seal hiljem ülesehitustööd alustavad." Pakistani president Pervez Musharraf pöördus abipalvega rahvusvahelise kogukonna poole koheselt pärast maavärinat. Juba esialgsete andmete järgi oli hukkunuid 19 000, lisaks veel tuhandeid kannatanuid ja kodutuid. Mõningate meediakanalite järgi võib hukkunute arv tõusta isegi 30 000ni. |
Paavsti eestpalved |
| Vatikani Informatsiooni Büroo annab teada, et paavst Benedictus XVI üldine palveintentsioon oktoobrikuuks on ilmikkristlaste usujulgus ning tema misjoni intentsiooniks on ilmikkristlaste toetus misjonitegevusele. Üldise palveintentsiooni tõlge eesti keelde: "et kristlased ei laseks ennast hirmutada sekulaarse ühiskonna rünnakutest, vaid täieliku usaldusega võiksid tunnistada oma armastust ja lootust Kristuse vastu." Misjoni intentsiooni tõlge eesti keelde: "et kristlased ühineksid Kiriku üldise palvega kõigi misjonäride töö eest ning toetaksid nende tegevust ka materiaalsete vahenditega." Paavsti palveintentsiooniga saavad ühineda kõik kristlased üle maailma. See on üks viis, kuidas nad saavad näidata omavahelist armastust ja ühtsust. |
Katoliku noored lähevad Rakverest Vaimu otsima |
| Järjekordne "noorte" kokkusaamine toimub 4.-6. novembrini Rakveres. Reede, 04.11.05 IA 18.45 kogunemine Rakvere teatri fuajeesse 19.00 etendus "Kaduviku riik" (Rakvere Teater) NB! Kinnipandud piletite väljaostmisega on kiire! Palun andke 25. oktoobriks teada, kes tulevad ka teatrisse. Ööbimine Kauri Koolis (Koidula 14) Kaasa tuleb võtta magamiskott. Laupäev, 05.11.05 9.00 hommikupalvus (Hannes Heinsar) 9.15 hommikusöök (omal käel) 10.00 ringkäik Rakveres klaasikunstnik Riho Hüttiga 12.00-13.10 palvus (Hannes) / isa Augustyn Loska (OFM) tervitus ja sissejuhatav mõtisklus kohalikust ja kaasaegsest Vaimust või selle puudumisest 13.30 lõuna – Art Café's (Lai 13) päevapraad, küpsisetort ja mahl 50.- 15.00 piiskop Philippe Jourdani sõnavõtt ja vestlusring temaga 17.00 Missa 18.00 kohvipaus 18.25 isa Augustyni sõnavõtt frantsiskaanidest / vestlusring temaga 19.45 palvus (Hannes) 20.20 õhtusöök – Art Café's soolane pannkook ja mahl 40.- 21.30 vestlusring Arvo Pärdist, tema muusika kuulamine ning tema loodud laulu õppimine Pühapäev, 06.11.05 8.30 Püha Missa Rakvere kabelis (Heina tn. 8) 10.00 noortepäevi kokkuvõttev ringarutelu 11.00 kojusõit Oma tulemisest teatage Maile Nairisele 5582888, mailenairis@hot.ee |
LOENGUSARI TARTU ÜLIKOOLIS |
 17.-21. oktoobrini peab professor Bernhard Grom S.J. Tartu Ülikoolis nädalase loengukursuse pealkirjaga "Õnn, rahulolu, elu mõte".Bernhard Grom (sünd.1936) astus 1955. aastal jesuiitide ordusse. Alates aastast 1972 õpetab ta religioonipsühholoogiat ja religioonipedagoogikat Müncheni filosoofiakõrgkoolis. Aastatel 1974-1986 tegutses Grom ka Innsbrucki Ülikooli dotsendina ning 1977-2001 külalisprofessorina Luzerni Ülikooli teoloogiateaduskonnas. Tema teos "Religionspädagogische Psychologie" on saanud oma ala alusteoseks. Loengusarjas otsitakse vastuseid küsimustele, kui kaua ja miks saab inimene pidada oma elu väärtuslikuks ja elamisväärseks? Kursuse eesmärgiks on käsitleda selliste omavahel tihedalt seotud teemade nagu õnn, rahulolu ja elumõte põhiküsimusi ning näidata nende interdistsiplinaarset iseloomu. Käsitletakse inimese elu põhiküsimusi. Subjektiivse elukvaliteedi mõttes on õnn, rahulolu eluga ja elu mõte omavahel tihedalt seotud. Nendes põimuvad mitmetahuliselt nii psühholoogiline aspekt kui ka eetilise orientatsiooni küsimused, mis on eriti aktuaalsed pluralistlikus ühiskonnas. Kuivõrd need teemad kuuluvad mitme teadusharu valdkonda, siis tuleb neid loengupidaja veendumuse kohaselt käsitleda interdistsiplinaarselt. Seetõttu käsitletakse teemat kursuse esimeses pooles psühholoogia ja sotsiaalteaduste meetodite abil ning teises osas lähenetakse küsimusele teoloogia ja filosoofia vaatevinklist. Loengud toimuvad ülikooli peahoones ruum 140 esmaspäevast laupäevani kl 16-18 saksa keeles ja tõlgitakse eesti keelde. Allikas: Eesti Kirik nr 42, 12. oktoober 2005 |
KARDINAL CLEMENT AUGUST VON GALENI ÕNDSAKSKUULUTAMINE |
Galenit peetud üheks väljapaistvamaks kirikumeheks fashistlikul Saksamaal. 1933 sai ta Münsteri piiskopiks ja 1946 nimetas paavst Pius XII ta kardinaliks. Galeni õndsakskuulutamise protsessi alustati novembris 2004. Tema jutluse eutanaasia vastu võib leida priestsforlife.org veebilehelt (inglise keeles) |
VIIS UUT PÜHAKUT |
 VATIKAN (CNS) - Paavst Benedictus XVI kuulutab viis uut inimest pühakuks kanoniseerimistseremoonial, mis toimub Püha Peetruse väljakul 23. oktoobril.Kuigi Paavst Benedictus juhib kanoniseerimismissat ning -tseremooniat, oli tema eelkäija Paavst Johannes Paulus II see, kes võttis vastu dekreedid, millega viis uut inimest pühakuks kuulutatakse. Kadunud paavst kiitis heaks ka dekreedid, mille alusel sellel sügisel toimuvad mitmed õndsakskuulutamised; neid tseremooniaid viivad Vatikani Raadio andmetel läbi mitmed kardinalid. Vatikani ametnike sõnul ei ole Paavst Benedictus seni allkirjastanud ega heaks kiitnud ühtki dekreeti, mis viiks lõpule mõne poolelioleva pühakuks- või õndsakskuulutamise menetluse. Soovides rõhutada erinevust õndsakskuulutamise ja pühakukskuulutamise vahel viib Paavst Benedictus isiklikult läbi vaid pühakukskuulutamise tseremooniad. Õndsad, kes 23. oktoobril pühakuks kuulutatakse on: * Õnnis Jozef Bilczewski, 1860 - 1923. Poolakas. Esimese Maailmasõja ajal oli ta Lvivi (praegu Ukraina aladele jääv Lvov) peapiiskop ning aitas suurt hulka katoliiklasi, õigeusklikke ja juute. * Õnnis Zygmunt Gorazdowski, 1885 - 1920, samuti poolakas. Olles Lvivis preester asutas ta kaks varjupaika vaestele, näljastele ja kodututele. Samuti asutas ta varjupaiga mahajäetud lastele ning lastega üksikemadele. 1884. aastal asutas ta Püha Joosepi Halastuse Õdede ordu. * Õnnis Alberto Hurtado Cruchaga, kes kasvas üles vaesuses 20. sajandi hakul Tðiilis. Pärast seda, kui temast sai 1933. aastal jesuiidi preester, töötast ta vaestega ning õpetas neid. Ta oli ka Hogar de Cristo liikumise rajaja, mis pakub noortele kutseõpet ning teisi teenuseid. * Õnnis Felice da Nicosia, kes sündis Sitsiilias 18. sajandil. Teda alandati sageli isegi tema kaputsiini vendade poolt kirjaoskamatuse tõttu. Ta kogus kloostrile annetusi ning külastas igal pühapäeval vange. * Õnnis Gaetano Catanoso, 1879 - 1963, kes oli preester Reggio Calabria-Bova peapiiskopkonnas Itaalias ning Püha Veroonika Õdede Kongregatsiooni rajaja. Ta taaselustas mariaanlikud ning euharistlikud palvused oma kohalikus koguduses ning oli mitme institutsiooni vaimulik juhataja. |
Eestis toimub esimene sõjajärgne piiskopi pühitsemine |
 11/9/2005 TALLINN, Eesti, 12. september, 2005 (Zenit) - Eelkäija suri märtrisurma 1942. aastal. Piiskop Philippe Jourdanist sai esimene katoliku piiskop, kes Balti riigis Eestis pärast Teist Maailmasõda pühitseti. Samas on ta teine Eestis pühitsetud katoliku piiskop viimase 500 aasta jooksul. 45-aastase Philippe Jourdani määramine Eesti apostellikuks administraatoriks oli üks Paavst Johannes Paulus II viimaseid pastoraalseid otsuseid. Laupäevane tseremoonia toimus ühtaegu Johannes Paulus II Eesti külaskäigu 12. aastapäeval. Eelmine Eestis alaliselt viibiv katoliku piiskop oli Peapiiskop Eduard Profittlich; jesuiit, kes 1942. aastal suri märtrisurma Kirovi vangilaagris. "Ma olen tänulik," ütles uus piiskop, "oma sõpradele Eesti Kirikute Nõukogust nende heatahtlikkuse eest ning selle eest, et mitmete protestantlike konfessioonide esindajad kinnitasid oma kohalolu ning pakkusid oma kirikuid Tallinnas, võimaldades pühitsemistseremoonial toimuda palju suurema hulga inimeste ees." Philippe Jourdan sündis ja õppis Pariisis. Tal on diplom matemaatikas ning ta on ametialaselt töötanud energeetika vallas, mis on füüsika energiat uuriv valdkond. Opus Dei preester 1988. aastal ordineeriti ta Opus Dei preestriks ning ta õppis Roomas Püha Risti Ülikoolis. Praegu lõpetab ta doktoritööd analüütilise filosoofia vallas. Uus piiskop asus Eestisse 1996. aastal, kui ta nimetati Eesti apostelliku administratsiooni generaalvikaariks. Sel ametikohal oli ta kuni piiskopiks pühitsemiseni. Ta oli ka Tallinna Peeter-Pauli Katedraali kogudusepreester (1999 - 2001). Peamine tselebrant piiskopiks pühitsemisel oli peapiiskop Peter Zurbriggen, kes on apostellik nuntsius Balti riikides. Moskva peapiiskop Tadeusz Kondrusiewicz ja piiskop Javier Echevarra, Opus Dei prelaat, olid kaks laupäevasel tseremoonial kohal olnud pühitsevatest piiskoppidest. Sellel 1,3 miljoni elanikuga maal on katoliiklasi vaid umbes 6000. Vastavalt Paavst Innocentius III 1215. aastast pärinevale dekreedile tuntakse Eestit "Maarjamaana". 2000. aasta rahvaloenduse andmetel on 13,6% Eesti elanikkonnast luterlased, 12,8% õigeusklikud, 1,4% muudest kristlikest konfessioonidest (nende hulgas metodistid, seitsmenda päeva adventistid, rooma katoliiklased, nelipühilased), 34,1% konfessioonilise kuuluvuseta, 32 % muud ja täpsustamata, 6,1% ateistid. Katoliiklasi teenivad üheksa kogudusepreestrit, viis religioosse ordu preestrit, viis munka ja 21 nunna. Uudise originaal: http://www.catholic.org/cathcom/international_story.php?id=16584 |
ÜLEMAAILMSETEL NOORTEPÄEVADEL, KÖLN 2005 |
 Lisaks 20-le noorele Tallinnast, Narvast, Kohtla-Järvelt ja Paidest, kes isa Philippe'i hoole all 14. augustil Kölni poole teele asusid, hakkas samas suunas 15. augusti hilisõhtul sõitma veel üks, 50-st inimesest koosnev bussitäis Tallinna ja Tartu palverändureid.Grupp koosnes põhiliselt neokatehumenaalsel teel olevatest koguduseliikmetest, aga kaasas olid ka mõned sellel teel mitteolevad noored katoliiklased. Kindlasti oli kaasasõitjaid oodatust rohkem, kuna juulis-augustis korraldatud koogimüük ja kontserdid osutusid üle lootuste edukateks. Rahvusvahelist gruppi juhtis isa Miguel, kaasa sõitis ka õde Hyacinta. Kölni suunas sõites peatuti pikemalt Chestohowas, kus ühineti vene ja gruusia grupiga. Samas peeti ka ühine Missa. Teine pikem peatus enne Kölni oli Krakovis. Kölnis, Marienfeldil võeti osa laupäevaõhtusest vigiiliast ja pühapäevahommikusest Missast paavstiga. Edasi sõideti Bonni, kus oli noorte neokatehumeenide kohtumine. Tagasiteel pikem peatus Varssavis ja siis tagasi koju. Saabuti 25. augusti õhtul. Oli palju ootamatuid ja ilusaid kohtumisi. Kohtuti isa Ain Leetmaaga Kanadast, suur oli äratundmisrõõm isa James Starasinichi ja isa Jaroslawi nähes. Lähiajal avaldame meie lehel eesti keeles Püha Isa kõne vigiilial 20. augustil ja jutluse Missal 21. augustil. Kohtumiseni Sydneys 2008! Loe lisaks: |
SÜNDMUSED JUULI-AUGUST AD 2005 |
| 31. juuli - 7. august toimus Läänemaal, Haapsalu lähedal Tuurus vaimulike harjutuste laager, mida juhatas tuntud psühhoterapeut Wunibald Müller Münsterschwarzachist. Missat pühitses isa Christoph Wrembek SJ Hannoverist. Rahvusvahelise Hümnoloogiaühingu kongressi raames toimus 9. augustil kl 17 Tartu Katoliku Kirikus Missa. Et paluda õnnistust algavaks kooliaastaks toimus 29. augustil traditsiooniline palverännak Kärknasse Valkena kloostri varemetele koos isa Vello Saloga. |
Rahvusvahelise Hümnoloogiaühingu 23. kongress Tartus |
| 7.-14. augustini toimub Tartus Rahvusvahelise Hümnoloogiaühingu 23. kongress. Esimest korda ühingu ligi poolesaja aastases ajaloos toimub kohtumine Baltikumis. „Meie seisukohalt oli oluline äratada huvi erinevates humanitaarvaldkondades,“sest hümnoloogia on interdistsiplinaarne teadus,“ ütles dr. Toomas Siitan, kongressi Eesti-poolne korraldaja. Kongressil räägib dr. Siitan hümnoloogia kohalikust tasandist, Eesti-poolsetest kõnelejatest võib nimetada veel Mihhail Lotmani ning Anu Kõlarit ja Kadri Hunti. Lisaks käsitletakse kongressil kirikulaulu seost kunstmuusika, meedia, poliitika ja tänapäeva maailmaga. Hommikud algavad liturgilise tantsuga. Konverentsi raames toimub luterlik jumalateenistus Jaani Kirikus ja Püha Missa Tartu Katoliku Kirikus. H. Treffneri gümnaasiumis on näitusena üleval kõikide uute Euroopa Liidu maade lauluraamatud. Jumalateenistused ja Peetri Kirikus neljapäeva õhtul toimuv koraalipüha on avatud kõigile. Hümnoloogia on kirikulaule kõige erinevamates aspektides käsitlev õpetus, mis ühendab mitmeid valdkondi (teoloogia, keele- ja kirjandusteadus, muusikateadus) ning seob kirikulaulu praktikale pühendunud inimesi erinevatest konfessioonidest. Rahvusvaheline Hümnoloogiaühing on rajatud 1959. aastal. Selle kollektiivliikmeks on ka 2001. aastal loodud Eesti Hümnoloogiaselts. * * * Üritused, millele on vaba sissepääs ja kuhu on teretulnud osalema ja kaasa laulma kõik huvilised! Sisssepääs on vaba! Esmaspäeval 8. augustil - kell 17.00 jumalateenistus Tartu Jaani kirikus. - kell 20.00 kontsert Tartu Jaani kirikus Ansamblid Triskele, Vara, Hüüd&Hääl esitavad rahvapäraseid koraaliviise ja nende töötlusi. Teisipäeval 9. augustil - kell 17.00 missa Tartu katoliku kirikus. - kell 20.00 kontsert Tartu Jaani kirikus Eesti Filharmoonia kammerkoor esitab Cyrillus Kreegi vaimulikke kooriteoseid ja keskaja muusikat. Dirigent Paul Hillier. Neljapäeval 11. augustil - kell 18.00 Koraaliõhtu Tartu Peetri kirikus Koraaliõhtut juhib The Revd Canon Alan Luff, Suurbritannia Kirikumuusika Gildi asepresident. Koraalilaulu eeslauljad ja organistid on IAH liikmed maailma eri paigust. Koraaliõhtul lauldakse üheskoos erinevate ajastute ja maade kirikulaule erinevates keeltes, kaasa arvatud eesti kirikulaule eesti keeles! Kõik kirikulaulu ja laulmise huvilised on väga oodatud kaasa laulma! Allikas: Eesti Kirik 03.08.2005 www.kompass.ee |
NOORTEPÄEVAD 2005: EUHARISTIA, MEELEPARANDUS JA MUUSIKA |
 Ülemaailmsetel Noortepäevadel osalevad noored tervitavad paavst Benedictus XVI Kölnis 18. augusti õhtul.Paavsti visiidi tähtsündmused Saksamaal on laupäeva, 20. augusti õhtul ja pühapäeva, 21. augusti hommikul. Laupäeva õhtul osalevad 800 000 noort paavsti vigiilial Marienfeldil. Programmis on Püha Isa tervitused, euharistlik adoratsioon ja meeleparanduse sakrament. Pühapäeva hommikul pühitseb Püha Isa Marienfeldil noortepäevi lõpetavat Missat. Pärast hüvastijättu osalevad noored päevade muusikalisel lõpetusel. Saksa kirikud tervitavad noori 16. augustil missadega Kölnis, kardinal Joachim Meisneri pühitsusel; Bonnis piiskop Franz Josef Bode pühitsusel; ja Düsseldorfis kardinal Karl Lehmanni pühitsusel. Seejärel toimub tervitusfestival nendes kolmes linna, milles osalevad ka esinejad erinevatest riikidest. 17.-20. augustini alustavad noored oma päeva palvete ja kateheesidega, mida viib tavaliselt läbi piiskop. Sellele järgneb Missa ja võimalus meeleparanduse sakramendiks. Igal õhtul, väljaarvatud laupäeval, toimub kunstiline ja religioosne noortefestival. Alljärgnevalt ülevaade Ülemaailmsete Noortepäevade 2005 ajakavast. Kellaajad ja sündmused võivad veel muutuda.
6. juuli, 2005 (Zenit) |
Näitus pühast Augustinusest |
 30. juunist kuni 4. juulini 2005 eksponeeriti Tartu Katoliku Kirikus näitust pühast Augustinusest, kelle sünnist möödus eelmisel aastal 1650 aastat. Näituse avas peapiiskop Peter Stephan Zurbriggen.Näitus pealkirjaga "Püha Augustinus - aafriklus ja universaalsus" tutvustas pühakut kui universaalset mõtlejat, aga ka tema eluloolisi seiku ja Aafrika päritolu. Näitust on eksponeeritud Alþeerias, Ðveitsis, Poolas, Prantsusmaal, Rootsis ja Leedus. Tallinnas avati näitus 14. mail Rootsi-Mihkli kirikus. Tartust reisis näitus Kuressaare piiskopilinnusesse, kus seda eksponeeriti 10. juulist kuni 7. augustini. Pildil hetk näituse avamisest Kuressaares. |
Katoliku kiriku noorte kokkusaamine 16.-17. juulil |
| Selleaastane katoliku kiriku noorte kokkusaamine toimus 16.-17. juulil Lubja külas, Kõrvekülas. Üritus oli mõeldud inimestele igas vanuses. Külas olid Artur Lillenurm, kes rääkis kloostrite arhitektuurist; Vahur Orrin, kelle teema oli 'Kiriku sotsiaalõpetus - kas klerikalismi instrument või Kiriku ilmalikustumise tunnusmärk' ning Lembit Peterson mõtiskles kiriku ja teatri suhetest. |
Saame tuttavaks, meie misjonärid Jesus ja Blanca |
 Kust te tulete ja mis linnast olete pärit?Tuleme Lõuna Hispaaniast, linnast nimega Jerez de la Frontera, mis asub Andaluusia maakonnas. Milline on teie katoliiklik kogemus? Meie vanemad olid traditsioonilised katoliiklased ja nii oleme meiegi juba lapsena ristitud. Aga nagu toona paljud me eakaaslased, ei käinud ka meie kuigi sageli kirikus. Ja seda väga olulisel põhjusel – näis, et kirikul polnud meile miskit öelda. Või polnud meil lihtsalt piisavalt usku? Ehkki ristitud kristliku kultuuri ja traditsioonide järgi, ei andnud keegi meile edasi usukogemust. Vanemad käisid küll kirikus, aga nad ei rääkinud kunagi midagi Jumalast. Alles neokatehumenaalsel teel avastasime taas enda jaoks katoliku kiriku. Kuid see tee on meid õpetanud mitte ainult armastama oma kirikut, vaid seda paremini tutvustama ka teistele. Nii olemegi praegu kiriku teenistuses. Kuidas tutvustaksite oma neokatehumenaalset kogemust? Neokatehumenaat ilmus meie ellu väga olulisel ajal. See oli mitmeti raske hetk – meie elu oli kaotanud mõtte, peres olid probleemid. Tundus, et pole vahet, kas elada või mitte. Käies katehheesides leidsime aga sügavaid ja tõsiseid vastuseid meie küsimustele ja eksistentsile laiemalt. Kuid mis peatähtis, saime tagasi lootuse ja elurõõmu Kerygma (= heade sõnumite kuulutamine) läbi, mis seisnes selles, et Kristus suri ja tõusis üles meie pärast, koos meiega. Ja selle teadasaamiseks ei pidanud me tegema mingeid kulutusi. Kuidas tekkis nii radikaalne otsus – tulla Eestisse misjonäriks? Sellele on väga raske üheselt vastata, kuna see puudutab meie väga isiklikku suhet Jumalaga. Põhimõtteliselt on misjonile minek väga suur elumuutus. See tähendab elu võõral maal, tuleb omaks võtta uus kultuur ja keel, mis ei sarnane meie omaga. Pideme kõrvale jätma kõik oma senised eluplaanid, seega üsnagi mugava elu. Ja miks? Selleks, et kuulutada Kristust. Miks valisite just Eesti? Meie ise pole seda valikut teinud. Asi oli nii, et 2000. aastal oli Roomas üleilmne neokatehumanaalse tee kohtumine, kus tähistati kahe tuhandet aasta möödumist Kristuse sünnist. Samas kutsuti üles inimesi ja peresid minema misjonitööle. Kuhu just, määras loos. Kas paavst soosis Eestis misjoneerimist? Järgmisel päeval pärast loositõmbamist kogunes Püha Peetruse basiilikasse ligi 100 peret. Püha Isa kutsus meid enda juurde, andis oma õnnistuse ja kinkis igale perele risti. Kaua te olete siin olnud ja millised olid esimesed kogemused? Tegelikult oli algus väga raske. Mitte et Eesti või meie omavahel ei klapiks, vaid et koht, kust tulime, on hoopis teistsugune – nii ilma, kultuuri kui ka toidu poolest. Pärast nelja siinoldud aastat võime aga öelda, et Jumal on olnud meie vastu hea ja aidanud siin ilma eriliste viperusteta hakkama saada. Mäletame hästi, kuidas isa Miguel ja õed Vojtecha ja Hyacinta meid alguses vastu võtsid. Nad olid esimesed, kes näitasid, et asjad ei ole nii keerulised, kui esiotsa paistab ja et Jumala abiga on kõik võimalik. Ka meie vastuvõtt kirikusse ei läinud lihtsalt. Ehkki suurem osa suhtus meisse hästi, oli neidki, kes meid võõrastasid ega mõistnud, mida me siin teeme ja miks me siin oleme. Samas on ka selge, et üks suurimaid takistusi oli kesine keeleoskus. Kuid me palvetame selle eest, et Issand annaks ühel päeval meile võimaluse rääkida kõigiga. Mida arvate meie kogudusest siinses kirikus? Kuuluda siinsesse kogudusse on suur Jumala arm. Oleme viimase nelja aasta jooksul näinud, kuidas kirik on arenenud ja muutunud. Ja mis eriti tähtis, oleme näinud ka inimeste kasvamist koos kirikuga. Ei tähenda ju kirik nime ega hoonet, kirik on müsteerium, mis ilmub ikka meie keskele. Kauaks olete otsustanud siia jääda? Alati, kui me seda ka iseendalt küsime, jääme vastuse võlgu. Kindel on vaid üks, me liigume oma eesmärkide poole ja elame mõneti samasugust elu nagu Hispaanias. Nii et oleme siin seni, kuni Jumal seda soovib. Millest te siin elate? Kuidas lapsed hakkama saavad? Mina töötan itaalia restoranis kokana ja saan palka, Blanca on kodus ja täidab oma missiooni nagu viie lapse ema ja abikaasa. Pole ju lihtne saata iga päev kooli ja lasteaeda viis last. Me saame riigilt lastetoetust, bussiliiklus on tasuta, vahel toetab meid ka me Hispaania kogudus. Aga see kõik pole nii lihtne, kui ehk paistab. Siin on meil olnud õnn näha suurt imet – seda, kuidas ka meie lapsed liiguvad oma usuteel. Ehkki muidu nagu tavalised Tartu lapsed, lähevad nad rõõmsalt kirikusse, osalevad pühapäeviti laste sõnaliturgial ja 8-aastane Gloria valmistub oma esimeseks armulauaks. Näeme rõõmuga, kuidas Jumal aitab neil suhelda teiste lastega ja paistab, et see läheb väga hästi – eesti keelt räägivad nad juba üsna aktsendita. Käime pühapäeviti missal, kuid peame ka kodus hommikupalvust. See on väga tähtis aeg, kus me püüame aidata oma lapsi, andes neile edasi oma usukogemust. Samuti räägime sellest, mis hetkel tähtis, nädala jooksul kogunenud probleemidest või lahendame lastevahelisi arusaamatusi. Tavaliselt koguneme pärast Jumalateenistust ühiselt sööma. See on meie aeg, hetk, kus me oleme tõeliselt üheskoos. Nädala sees on see ju raskem. Milline roll on neokatehumenaalsel kogudusel meie kirikus? Meie paavst Johannes Paulus II on öelnud, et neokatehumenaalne tee avardab Jumalakogemust, mis sobib hästi just tänapäeva inimesele. Neile, kes pole varem kuigi tihti kirikus käinud või on olnud usus leiged. Need, kelle elus puudub usk, võivad selle taasleida neokatehumenaalsel teel. On ju piisavalt inimesi, kes on küll ristitud, kuid ei tea õigupoolest selle tõelist tähendust. Niisiis on neokatehumenaalne tee vastus küsimusele, kuidas saada oma usus täiskasvanuks. Neokatehumenaalne kogudus, toetudes oma kolmele põhialusele – sõnaliturgiale, euharistiale laupäeva õhtul ja konviventsiale kord kuus, aitab kasvatada inimeste usku. Ning nende armastus üksteise vastu on kui märk Kristuse kohalolust. |
Taize palvus Tartu Katoliku Kirikus |
| Seoses EELK kirikupäeva ja laulupeoga Tartus toimus laupäeval, 11. juunil kell 14.30 Tartu Katoliku Kirikus (Veski 2) Taize palvus lauludega. Solistid olid Jaan-Villem Sibul, Seidi Mutso, Marika Orrin, Kristel Põder, Anneli Kuusk ja Sander Tamm. |
35 000-le neokatehumenaalsel teel olevale noorele öeldi: Paavst “toetab teid” |
 Amsterdam. Holland, 6. mai, 2005 (Zenit) – Nagu tema eelkäija, peab ka Benedictus XVI tähtsaks noorte rolli Euroopa evangeliseerimisel, ütles Vatikani pressiesindus.Pöördudes rohkem kui 35 000 neokatehumenaalsel teel oleva noore poole, kes 30. aprillil olid kogunenud Amsterdami, ütles peapiiskop Stanislaw Rylko: ”Nagu Johannes Paulus II, toetab teid ka Benedictus XVI, teie nooruslikku entusiasmi, hoogu teie misjonitöös, mida oli neil päevil näha, kui kuulutasite Kristust Euroopa 150-s linnas.” Paavstliku Ilmikute Nõukogu president Rylko andis edasi tervituse noortele 28-st riigist, muuhulgas Venemaalt, Bosniast, Rumeeniast, Ungarist. Kohtumine oli ettevalmistuseks Ülemaailmseteks Noortepäevadeks Kölnis. Teel Hollandi pealinna peatusid noorte grupid erinevates Euroopa linnades, nagu Brüssel, Pariis, Tours, eesmärgiga ”Euroopat uuesti evangeliseerida” laulude ja jutlustega ning kutsudes Ülemaailmsetele Noortepäevadele. Reisi lõpp-peatus oli Amsterdamis, kus noored kohtusid Ajaxi staadionil peapiiskop Rylko, neokatehumenaalse tee rajajate Kiko Argüello ja Carmen Hernandezi ning isa Mario Pezziga. Kohtumisel osales ka Haarlemi-Amsterdami piiskop ja paavsti nuntsius Hollandis – Joseph Punt. Paavsti tervitustele, mille edastas peapiiskop Rylko, oli lisatud “ma ootan teid” Kölnis. Tervitused olid saadetud kirjalikult ja signeeritud Vatikani riigisekretäri Angelo Sodano poolt. Paavst väljendab oma tänulikkust teie vastu “misjonivaimsuse ja soovi eest kuulutada Evangeeliumi oma eakaaslastele, kes on eemaldunud Kristusest ja usust, andes põhjenduse teie usule.” ”Paavst on teiega,” lisas peapiiskop Rylko. “Köln on Euroopa süda ja te peate näitama, et kristlus ei ole minevik, vaid olevik ja tulevik. ... Kristus, Kirik, Euroopa vajavad teid.” Tervitades palverändureid ütles Haarlemi piiskop Punt: “Kirik Hollandis oli meie esimeseks kriisikogemuseks; ma loodan, et ta on ka esimeseks, kes sellest väljub koos uue evangelisatiooniga.” ”Viimastel nädalatel oleme me näinud, et Kirik ei ole vana või haige, vaid noor ja täis elujõudu,” ütles ta. ”Te olete uue Kiriku eluvõrsed.” Neokatehumenaalse tee rajaja Kiko Argüello lisas omalt poolt: “Me ei saa jääda rahulikuks puutudes kokku arvukate suitsiidide, lahutuste ja kannatustega Euroopas, kui Kristus andis oma elu inimeste eest, suri ja tõusis üles. Kuidas saame me teha Evangeeliumi usutavaks? Vaja on selle tunnistajaid." Neokatehumenaalne tee, mis leidis Püha Tooli poolt tunnustamist 2002. aasta juunis on “diötseesi piiskoppide ja kogudusepreestrite teenistuses kui tee, mis aitab taasavastada ristimise sakramenti ja jätkata teed küpse usu juurde.” See tee on esindatud 900-s diötseesis üle kogu maailma. Praegu õpib 1 500 neokatehumenaalse suunitlusega seminaristi ja rohkem kui 1 000 preestrit on ordineeritud. Hollandis on 26 neokatehumenaalset kogukonda 15-s koguduses Rotterdami, Haarlemi ja Roermondi diötseesides. ”Holland oli sellele aknale suletud väga pikka aega,” ütles piiskop Franciscus Wiertz Roermundist. ”Soojendab südant, nähes neid noori katoliiklasi kogunemas, et pühitseda oma usku nii entusiastlikul viisil.” Vaata ka: www.wjtrc2005.org http://www.wjt2005.de www.kath.net |
Jumal on armastus, mitte üksindus |
 Vatikan, 23. mai, 2005 (Zenit).”Jumal ei ole üksindus, vaid armastus, ja inimene, kes on tehtud Jumala näo järele, on täidetud armastusega,” ütleb Benedictus XVI. Sellise sõnumi edastas paavst pühapäeval, 22. mail, Pühima Kolmainu suurpühal tuhandetele inimestele, kes olid kogunenud Püha Peetruse platsile. Vaid Isa, Poeg ja Püha Vaim koos väljendavad kõige paremini Jumala ”igavest ja lõputut armastust,” ütles Püha Isa. Ta lisas, et kolmainsus võtab kõige paremini kokku väite: ”Jumal on armastus”. “Armastus on alati müsteerium, reaalsus, mis ületab kõik põhjendused ilma vastuväideteta; ja veelgi enam, ta innustab oma võimalustega,” selgitas Benedictus XVI. Paavst lisas, et ”Jeesus on ilmutanud meile Jumala müsteeriumi. Tema, Poeg, andis meile teadmise Isast, kes on taevas, ja Ta andis meile Püha Vaimu, Isa ja Poja armastuse. Kristlik teoloogia summeerib tõde Jumalast just sellise väljendusega: vaid ühes on kolm isikut.” Nagu “Jumal ei ole üksindus, vaid täielik osadus, on ka inimene, kes loodud Jumala sarnaseks, täis armastust, mis on iseenesest tõeline kingitus.” |
Õnnist Elisabeth Hesselbladi tunnustati juutidele osutatud abi eest |
 Rooma, 6. mai, 2005 (Zenit) - Õnnis Elisabeth Hesselblad, Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu asutaja, kuulutati "õiglaseks rahvaste seas", kuna ta aitas Teise Maailmasõja ajal Roomas juute.Rootslannale omistatud medali annab 3. juunil tema järeltulijale, ordu ülemabtissile Ema Maria Tekla Famigliettile Shai Cohen, Iisraeli Suursaatkonna nõunik. Yad Vashemi mälestamisinstitutsioon Iisraelis omistab tiitli "õiglaseks rahvaste hulgas" nendele mittejuutidele, kes riskisid oma eluga, et päästa Holocausti ajal juute. Austamistseremoonial on kohal ka peapiiskop Leonardo Sandri, Vatikani Riigisekretäri asetäitja, Walter Veltroni, Rooma linnapea, Rootsi suursaadikud ning õndsa Elisabeth Hesselbladi sugulased. Ema Hesselblad, luteriusust katoliku usku pöördunu, asutas selle ordu 1911. aastal. Täna on ordu levinud rohkem kui 16-s riigi. Paavst Johannes Paulus II kuulutas ta õndsaks 9. aprillil, 2000. Ta elas saksa okupatsiooni ajal Roomas, kus ta residents ordu ülemabtissina oli Püha Birgitta klooster Piazza Farnesel. Olles natside okupatsiooni tõttu kolinud, otsustasid Rooma juudiperekonnad Piperno ja Sed 8. septembril, 1943. aastal, tulla tagasi igavesse linna ning otsisid varjupaika Püha Birgitta kloostrist. Ema Hesselblad varjas neid ning hoolitses ka selle eest, et neid ei sunnitaks osalema kristlikes palvetes. |
Isa Migueli nimeline puu |
| 23. aprillil pidas Eesti Rahva Muuseum koos oma Sõprade Seltsiga Raadil jüripäeva, kus toimus ka traditsiooniline puudeistutamine. Nüüdsest on nimeline puu - kahar nulg - ka Tartu katoliku kiriku preestril isa Miguelil. |
Paavsti palveintensioonid mais |
 Benedictus XVI palub palveinstensioonis misjoni eest, et Pontifikaalsed Misjoniühingud, mille Püha Isa ning piiskopid on ellu kutsunud kõigi rahvaste evangeliseerimiseks, aitaksid Jumala rahval mõista, et neil on oma roll misjonitöös “ad gentes”.Tuhanded usklikud üle maailma ühinevad paavsti intentsiooniga oma palvete ning ohvriandidega. Palveintentsiooni kommenteerides ütles kardinal Crescenzio Sepe, Rahvaste Evangelisatiooni Kongregatsiooni prefekt: “oma pika pontifikaadi ajal […] ei jätnud Johannes Paulus II kunagi rõhutamata Pontifikaalsete Misjoniühingute olulisust ja otsustavat rolli Kiriku elus ning Jumala rahva hulgas misjoniteadlikkuse suurendamises.” Igal kuul palub Paavst ka üldise intentsiooni eest, mis maikuus on palve “nende eest, keda usu ja õigluse pärast taga kiusatakse, et nad võiksid kogeda Püha Vaimu lohutust ja jõudu.” Vatikan, 4. mai 2005 (Zenit) |
TEATED nr. 5 |
| Aprillis ilmus järjekordne Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise koguduse bülletään "Teated nr. 5". Numbris räägivad oma kohtumistest paavst Johannes Paulus II-ga peapiiskop Zurbriggen, isa Miguel, õde Vojtecha, Niilo Kaldalu ja Toivo Reitalu. Eesti katoliiklaste Itaalia palverännakut 2000. aastal meenutab Nils Niitra. Kirjutatakse ka Eesti uuest Apostellikkust Administraatorist - isa Philipp Jourdanist. Selles osas küsitletakse peapiiskop Zurbriggenit ja isa Migueli. Bülletääni jagatakse pühapäeviti pärast missat tasuta Maarja majas. |
Benedictus XVI – uue aastatuhande esimene paavst |
 Teisipäeva, 19. aprilli õhtul sai rooma-katoliku kirik omale uue paavsti. Konklaavi teisel päeval oli kardinalide valik langenud Saksamaa kardinalile Joseph Ratzingerile, kes võttis nimeks Benedictus XVI.Kuigi Ratzingerist räägiti Johannes Paulus II surma järel kui kõige kindlamast soosikust, oli tema saamine paavstiks kõikvõimalikke tegureid vaagides vähetõenäoline. Lisaks kõrgele vanusele oli Ratzinger pärit maailma ühest mõjukamast riigist, mida Vatikani vaatlejad ei pea kuigi oluliseks eeliseks. Samas näitab Ratzingeri küllalt kiire valik, et ta osutus valituks suhteliselt üksmeelselt. Sakslase valimine paavstiks 19. aprillil omab teatavat sümboolset tähendust. Nimelt on see päev katoliku kirikus pühakust paavsti Leo IX mälestuspäev, kes on kõige kuulsam sakslane paavstina. Tema valitsemisaja kõige olulisema sündmusena toimus 1054 kirikulõhe rooma-katoliku ja kreeka-katoliku kiriku vahel. Leo IX oli selleks ajaks küll surnud, kuid kuna uut paavsti ei oldud veel valitud, loetakse seda sündmust tema valitsemisaega kuuluvaks. Benedictus XVI on seitsmes Saksamaalt pärit paavst ja kolmas paavst, kes on pärit Baierist. Viimane sakslane, kelleks oli Lotringi hertsogi poeg Stephanus IX, valiti 1057 paavstiks. Baierist on peale Benedictus XVI pärit veel paavstid Clemens II (1046-47) ja Damasus II (1048). Sõna benedictus tähendab ladina keeles “õnnistatud.”Benedictus XVI võttis nime oma eelkäija Benedictus XV järgi, sest “ta tegi nii palju, et saavutada rahu rahvaste vahel.” Uus paavst sai 16. aprillil 78-aastaseks. Viimati valiti nii vanalt 1730 paavstiks Clemens XII, kes aga elas peale valimisi veel kümme aastat. Samas on viimase 300 aasta jooksul valitud 23 paavsti, kuid neli neist, kaasaarvatud Benedictus XVI, on olnud vanemad kui 70 aastat. Kardinal Joseph Ratzinger juhtis Johannes Paulus II surmani rooma-katoliku kiriku Usudoktriini kongregatsiooni, mida varem tunti Püha Inkvisitsioonina. Oma ameti tõttu on uus paavst tänapäeval kõige tuntum katoliiklik teoloog. Joseph Alois Ratzinger sündis päev enne ülestõusmispüha 16. aprillil 1927 Saksamaal Passau piiskopkonnas Marktl am Inni väikelinnas. Ta mobiliseeriti II maailmasõja ajal Saksamaa armeesse, kus ta teenis õhutõrjes, deserteerus sõja lõpus, mille järel sattus liitlasvägede kätte vangi, kust vabanes umbes pool aastat hiljem. Seejärel lõpetas Ratzinger Müncheni ülikooli teoloogia alal ja 29. juunil 1951 ordineeriti ta koos oma venna Georgiga preestriks. Oma karjääri varasematel aastatel oli Ratzinger seotud tööga Freisingi, Bonni, Münsteri, Tübingeni ja Regensburgi ülikoolides. Ta osales II Vatikani oikumeenilisel kirikukogul, mis mõjutas oluliselt rooma-katoliku kiriku arengut järgnevatel aastakümnetel. 24. märtsil 1977 sai Joseph Ratzinger Müncheni ja Freisingi peapiiskopiks, kust ta 1982 astus tagasi. 27. juunil 1977 pühitseti peapiiskop Ratzinger kardinaliks paavst Paulus VI viimasel konsistooriumil. Kardinal Ratzinger osales 1978 toimunud kahel konklaavil ja 2005 toimunud konklaavil. 1981 sai kardinal Ratzinger Usukongregatsiooni prefektiks ja Rahvusvahelise Teoloogiakomisjoni presidendiks. Kuna Ratzinger oli ka Paavstliku Piiblikomisjoni president, täitis ta järgnevatel aastakümnetel väga mõjukaid ametiülesandeid Vatikanis. 1998 sai temast kardinalide kolleegiumi asedekaan, 30. novembril 2002 aga kardinalide kolleegiumi dekaan ja Ostia kardinal-piiskop, kellel on õigus läbi viia paavsti kroonimistseremooniat. Pühapäeval pühitseti paavst Benedictus XVI ametisse. Uuel paavstil ei saa oma ametis just kerge olema, sest teda ootavad rasked ülesanded, mis on seotud Kristuse sõnumi kuulutamisega tänapäeva maailmas ja II Vatikani oikumeenilise kirikukogu otsuste elluviimisega. Peale selle oodatakse uute kardinalide ametissenimetamist ja paavsti esimest välisreisi. Augustis toimuvad Kölnis katoliiklaste ülemaailmsed noortepäevad, kuhu oodatakse ka uut paavsti. Kalev Kask |
Benedictuse nimeliste paavstide pontifikaatide kronoloogia |
 Konklaavi teisel päeval, 19. aprillil 2005, valisid 115 kardinali paavstiks 78-aastase kardinali Joseph Ratzingeri, kes võttis omale nimeks Benedictus XVI. Viimane sakslasest paavst oli Victor II, kes valitses 2 aastat (1055-1057). Seni tuntuim sakslasest paavst on aga Leo IX, kelle mälestuspäev on 19. aprillil(!) ja kes valitses 12. veebruarist 1049 – 19. aprillini 1054. Enamus sakslastest paavstidest on saanud valituiks aprilli keskel. Benedictus XVI on kaheksas sakslasest pontifikaat.Uue paavsti sünnipäev on 16. aprillil, mis on ühtlasi ka Püha Benedictus(!) Joseph(!) Labre (26.03.1748-16.04.1783) mälestuspäevaks. Saksa kardinal Joachim Meisner väidab, et nimevalikul oli oluline, et Benedictus XV tegi palju “rahu heaks maailmas”. Viimane Benedictuse-nimeline paavst – Benedictus XV oli ametis aastatel 1914-1922. Paavstid, kes eelnevalt on kandnud nime Benedictus: Paavst Benedictus I (575–579) Paavst Benedictus II (684–685) Paavst Benedictus III (855–858) Paavst Benedictus IV (900–903) Paavst Benedictus V (964) Paavst Benedictus VI (972–974) Paavst Benedictus VII (974–983) Paavst Benedictus VIII (1012–1024) Paavst Benedictus IX (1032–1044, 1045–1046 ja 1047–1048) Paavst Benedictus X (1058–1059) Paavst Benedictus XI (1303–1304) Paavst Benedictus XII (1334–1342) Paavst Benedictus XIII (1724–1730) Paavst Benedictus XIV (1740–1758) Paavst Benedictus XV (1914–1922) Loe meie leheküljelt - Püha Leo IX, paavst (mälestuspäev 19. aprill) Kasutatud erinevaid internetiallikaid |
Meie Kirikust "Linnalehes" |
 8. aprilli Linnalehes oli pikem kirjutis meie Kirikust. Selles on lühiülevaade koguduse ajaloost ja isa Miguelist. Juttu on ka Kiriku orelist, torniristist, neitsi Maarja bareljeefist.Öeldakse, et Kiriku orel on kurvas seisu. Kaks aastat tagasi seda küll remonditi, kuid see vaikib endiselt. Isa Miguel: “Orelimeistrite sõnul on viga kuivanud torudes-viledes, mis tuleb välja vahetada. Ootame hetkel meistritelt pakkumisi ja kui hästi läheb, siis alustame oreli parandamisega juba aprillis. Ometi jääb üles küsimus, kuna kuivamise vastu ei ole midagi teha ning orel vajaks põhjalikumat ümberehitamist. Olen meie Kiriku orelit mängimas kuulnud ja sel on väga ilus hääl.” Oluline on ka Kirikutorni tagasi panna tormiga mahakukkunud tornirist. Tartus ei ole kraanasid, mis saaksid töötada kõrgemal kui 50 meetrit. Torniristi paigaldamiseks on vaja kahte masinat, millest üks tõstaks risti torni ja teises asuksid töömehed. Isa Miguel: “Ainuüksi masinate Tallinnast Tartusse transportimine maksab 20 000 krooni ja nende töötund on 5000 krooni. Meile lubati, et aprillis tulevad need masinad Tartusse, siis saaksime ka risti torni tagasi panna. Paraku arvatakse sageli, et Katoliku Kirik on väga rikas ja saab ise hakkama. Nii see ei ole. Ka meie peame heldeid annetajaid ja sponsoreid otsima. Torni paigaldamist on lubanud toetada linn.” Kiriku värava juures tükkideks lõhutud neitsi Maarja graniitbareljeef otsustati asendada pronkstaiesega. Lõpetuseks öeldakse, et isa Miguel ei tea, kui kaua tuleb tal kogudust juhtida, kuid valikuvõimaluse korral jääks ta Tartusse edasi. Tema unistus on luua katoliku kogudus Viljandis. Refereeritud Arvo Uustalu artiklist Tartu Linnalehes 8. aprillil |
Vend Matthew Taizést tuleb külla |
| 20. aprillil kell 18 toimub Tartu Maarja Kirikus (Õpetaja 5) palvus Taize lauludega, millest võtab osa Taize vend Matthew, kes on Eestiga kontaktisikuks. Pärast palvust on kohtumine külalisega. Kohtumine ja palvus on avatud kõikidele noortele vanuses 15-35. Kontakt: Peeter Paenurm tel. 56 494 768, e-mail: peeter.paenurm@eelk.ee Lähemalt: http://www.taize.fr/et_article743.html |
Johannes Paulus II tervitab misjonäre kui ”Murtud Leiba” |
 Vatikan. 16. aprill, 2005 (Zenit) – Johannes Paulus II jaoks olid misjonärid ”Murtud Leivaks elu heaks maailmas.”Vatikani pressikeskus avaldas täna Johannes Paulus II poolt 22. veebruaril signeeritud läkituse Ülemaailmseks Misjoni Päevaks 23. oktoobril. Aastal, mille paavst on nimetanud “Euharistia Aastaks” ja mis lõpeb oktoobris, kannab misjonipäeva sõnum pealkirja “Misjon on Murtud Leib elu heaks maailmas.” "Ka täna ütleb Kristus oma jüngritele: “Andke teie neile süüa!" (Mt 14,16)," kirjutas paavst. “Tema nimel kuulutavad ja tunnistavad misjonärid üle kogu maailma Evangeeliumi. Läbi nende pürgimuste kostuvad taas Lunastaja sõnad: "Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi" (Jh 6,35)," lisas ta. "Ka nemad on "murtud leivaks" oma vendade jaoks, mõned isegi ohverdades oma elu." "Kui palju on tänapäeval misjonäridest märtreid! Järgides neid võivad paljud noormehed ja neiud astuda mööda sama teed ja olla kangelaslikult ustavad Kristusele," märkis paavst. Näiteks aastal 2004 teatas Püha Tooli misjoniagentuur 15 katoliku misjonäri surmast. ”Kirik vajab mehi ja naisi, kes pühendavad ennast täielikult Evangeeliumi kuulutamisele,” ütles paavst oma läkituses. Johannes Paulus II lootis, et Ülemaailmne Misjoni Päev võiks olla “kohaseks sündmuseks, et suurendada meie teadlikkust äärmisest vajalikkusest osaleda evangeliseerimismisjonil kohalikes kogudustes, kirikuorganisatsioonides, eriti aga Pontifikaalse Misjoni Ühingutes ja Misjoni Institutsioonides”. Paavsti sõnul ei vaja misjonitöö tuge mitte ainult palvetes ja ohverdustes, vaid ka materiaalseid annetusi. Eriti tuleks toetada misjonitööd mittekristlikes maades. |
Konklaav uue paavsti valikul |
 18. aprillil koguneb Vatikanis Sixtuse kabelis konklaav, et valida uus paavst. Võimalike kandidaatide esiletoomise muudab keerulisemaks see, et kuna tavaliselt pole paavstivalimiste peamised soosikud vajalikku häälteenamust saanud, on valituks osutunud kompromisskandidaadid, kuid tegu on samas üsnagi ettearvamatute valimistega, kus tegelikult on kõigil osalejatel olemas võimalus saada valituks.Alates aastast 1700 on toimunud 22 konklaavi, neist kaheksa toimus 20.sajandil. Üldiselt on viimase 300 aasta jooksul paavsti isiku suhtes kehtinud järgmine kirjutamata reegel: valituks on peamiselt osutunud umbes 60- 70-aastane itaallane, kelle eelistamises tuleks näha kui lihtsalt kõige vastuvõetavamaid kandidaate teistest rahvustest kardinalide jaoks erinevate suurriikide mõju tõttu. Teatud piirkondliku päritolu eelistamisel ei pääse mööda ka Itaaliast. Viimastel konklaavidel on valitud paavstiks roomlane või Põhja-Itaaliast pärit isik (viimane Lõuna-Itaaliast pärit paavst valiti 1691.a.). Kuigi tavaliselt osutus valituks 60-70-aastane kardinal, moodustavad umbes kolmandiku viimase 300 aasta jooksul valitud paavstidest vanuselised erandid. Näiteks oli 1978 valitud Johannes Paulus II 58-aastane ja 1700 valitud Clemens XI 51-aastane. Eakamatest kardinalidest on selle aja jooksul paavstiks valitud 1724 Benedictus XIII 75-aastaselt, 1730 Clemens XII 78-aastaselt ja 1958 Johannes XXIII 77-aastaselt. Itaallaste puhul on piirkondlik eelistus seotud ühtlasi ametikoha eelistusega. 20.sajandil olid seitsmest Itaalia-päritolu paavstist kolm Veneetsia patriarhid: Pius X, Johannes XXIII ja Johannes Paulus I ning kaks Milano peapiiskopid: Pius XI ja Paulus VI. Käesoleval konklaavil osalevad 117 kardinali, kes pärinevad 53 riigist. 58 kardinali tuleb Euroopast, 35 Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, 11 Aafrikast, 11 Aasiast ja 2 Okeaaniast. Kõige rohkem kardinale - 20 pärineb Itaaliast. Teistest mõjukatest Euroopa riikidest on Saksamaalt kuus, Hispaaniast kuus, Prantsusmaalt viis ja Poolast kolm kardinali. Küllalt tähtsat osa omavad neil valimistel väljaspool Euroopat olevate riikide kardinalid - USA-st on üksteist kardinali, Brasiiliast neli; Mehhikost neli; Indiast kolm, Kolumbiast kolm ja Kanadast kolm. Vanimad konklaavil osalevad kardinalid on 79-aastased Marco Cé Itaaliast ja Francisco Álvarez Martínez Hispaaniast. Noorimad valimistel osalevad kardinalid on 54-aastane Philippe Barbarin Prantsusmaalt ja 52-aastane Péter Erdö Ungarist. Kolm konklaavil osalevat kardinali on ametisse pühitsetud Paulus VI poolt, neist vanimad pühitsetud kardinalid on 1976 pühitsetud Jaime Lachica Sin Filipiinidelt ja William Wakefield Baum USA-st. 18 kardinali kuulub erinevatesse ordudesse, neist neli kardinali kuulub frantsiskaani ordusse, lisaks on kardinalide kollegiumis kolm jesuiiti, kaks Opus Dei liiget ja üks dominikaan. Selle konklaavi omapäraks on kardinalide rahvuslik koosseis ja koguarv. Viimati oli nii vähe itaallasi võrreldes valijate koguarvuga valimistel 1378, kui kuueteistkümnest valijast oli ainult neli itaallast. Samas on praeguse konklaavi puhul osavõtjate arvu poolest tegu ajaloo kõige suurima koosseisuga konklaaviga. Niisiis võiksid ühed võimalikud soosikud olla Milano peapiiskop, 71-aastane Dionigi Tettamanzi ja Veneetsia patriarh, 63-aastane Angelo Scola. Juhul kui itaallased ei saavuta omavahel kokkulepet, on suured võimalused teistest rahvustest soosikutel ja pole välistatud, et uus paavst võib tulla Ladina-Ameerikast või Pürenee poolsaarelt, näiteks Lissaboni patriarh, 69-aastane Jose da Cruz Policarpo või São Paolo peapiiskop, 70-aastane Claudio Hummes. Kalev Kask Vaata ka: |
Konklaavi tegevus paavsti valimise ajal |
 Vatikani monarhi ja rooma-katoliku kiriku juhi valimine on keeruline toiming, mille traditsioonid ulatuvad kahe aastatuhande taha. Paavst valitakse tänapäeval kõrgete kirikuametnike – kardinalide - kolleegiumi poolt, kes saavad kokku erilisel, ainult paavsti valimiseks kokku kutsutud üldkogul - konklaavil.Konklaav saab toimuda ainult siis, kui paavst on surnud või tagasi astunud. Kahe paavsti ametiaja vahele jääval interregnum’il valitseb kirikut ja Vatikani riiki üks juhtivaid kirikuametnikke- camerlengo (hetkel on selles ametis kardinal Eduardo Martinez Somalo), kes juhib ka uue paavsti valimisi. Interregnum´i jooksul katkestavad teised kardinalid oma senised ametiülesanded, välja arvatud camerlengo koos kolme abilisega, kelleks on Rooma kardinal-vikaar, Püha Peetruse basiilika kardinal-ülempreester ja Vatikani peavikaar, kes moodustavad täiskogu, mis asub ette valmistama valimisi. Konklaavil saavad osaleda kõik kardinalid, kellel oli paavsti surmapäeval eluaastaid alla kaheksakümne. Ehkki Johannes Paulus II tõstis 2001 valimistel osalevate kardinalide arvu 135-ni, on neid hetkel 117. Konklaavi protseduuri erinevate tahkude mõistmiseks tuleb konklaavi tegevuses eristada tsükleid, mis jagunevad omakorda hääletusvoorudeks. Voorude vahelisel ajal viibivad kardinalid Vatikanis, kust nad võivad lahkuda ainult väga mõjuvatel põhjustel. Konklaavi jooksul on kardinalidel keelatud pidada sidet välismaailmaga. Kaasaegse konklaavi tegevuse määras Johannes Paulus II 1996 apostelliku konstitutsiooniga Universi Dominici Gregis. Paavsti surmale järgnevad matused, mille üksikasjad määrab detailideni camerlengo ja mis peaksid toimuma 8. aprillil. Konklaav koguneb 15-20 päeva jooksul peale paavsti surma Sixtuse kabelis Vatikanis. Enne osalemist annavad kardinalid vande, et nad järgivad konklaavi reegleid ja hoiavad hääletamise saladust. Peale missat sisenevad kardinalid Sixtuse kabelisse, kus saavad hääletussedeli - skrutiiniumi, millele on kirjutatud ladina keeles Eligo in suumum pontificem - “Ma valin kõrgemaks paavstiks” ning iga kardinal kirjutab vastava kardinali nime, keda ta soovib sellel kohal näha. Hääletamise järel sedelid põletatakse, Sixtuse kabeli korstnast tõusev valge suits annab teada valimiste õnnestumisest, ebaõnnestumise korral lisatakse sedelite hulka niiskeid õlgi ja kabeli korstnast väljub tume suits. Et saada valituks, tuleb kardinalil saavutada kaks kolmandikku osalevate kardinalide häältest. Johannes Paulus II viis olulise uuendusena sisse nõude, et kui 30 valimisvooru ei too valimistel selgust, otsustab lõpliku tulemuse 31 voorus lihthäälte enamus. Kardinalid hääletavad esimesel päeval pärastlõunal, seejärel kaks korda igal hommikul ja kaks korda pärastlõunal. Peale esimesest üheksast tulemusteta voorust koosnevat tsüklit peavad kardinalid pühenduma ühel päeval palvetamisele ning enne jätkamist omavahel võimaliku lahenduse läbi arutama. Hiljem saavad nad nii teha iga seitsmenda ebaõnnestunud hääletusvooru järel, seda kuni järjekordse tsükli lõpuni. Vajaliku häälteenamuse saanult küsitakse, kas ta tunnustab valimisi ja millise nime ta endale ametisse astudes võtab. Uus paavst võtab omale ametisse astudes uue nime umbes 80 senikasutatud nime seast või valib täiesti uue nime, nagu see toimus viimati 1978. Nimede omapära ja hulk on mõnikord tinginud lemmiknimede esinemist, kui üht nime kasutavad lühikese aja jooksul mitu paavsti. Viimati kasutati lemmiknimena nime Pius - 18.sajandi lõpust 20.sajandi keskpaigani oli seitse sellenimelist paavsti. Alates 1700 on paavstid kasutanud üheksat nime ja 20.sajandil võeti endale sellised nimed nagu Benedictus, Johannes, Johannes Paulus, Paulus ja Pius. Järgnevalt vannuvad teised kardinalid uuele paavstile ustavust. Uus paavst riietatakse paavstirüüsse ja minnakse Paavstipalee pearõdule, kus maailmale teatatakse paavstivalimisest hüüdega Habemus Papam - “Meil on paavst”. Uus paavst ilmub rõdule ja õnnistab maailma. Järgnevalt toimub pühitsemistseremoonia, kus paavst saab palliumi ja võib toimuda kroonimine, millest viimased kaks paavsti, Johannes Paulus I ja Johannes Paulus II, loobusid. Kalev Kask |
Paavsti matusetalitus on reedel |
 Esmaspäeval 4. aprillil kokku tulnud kardinalide kogu otsustas, et paavsti matusetalitus on reedel, 8. aprillil kell 10 kohaliku aja järgi (kell 11 Eesti aja järgi) Püha Peetruse Basiilikas. Reekviem Missat juhib kardinal Joseph Ratzinger. Paavst maetakse traditsiooniliselt Püha Peetruse Basiilika krüpti. Eesti Televisiooni uudistetoimetus teeb reedel kell 11 ülekande paavst Johannes Paulus II matusetseremoonialt Vatikanist. Ülekanne algab ETVs algusega kell 11. Vaadata ülekannet võib ka Tallinnas Pühade Peetruse ja Pauluse Katedraalis (8.04 kl.11.00). |
Leinamissad Tallinnas ja Tartus |
| Paavst Johannes Paulus II mälestuseks peetakse Reekviem Missa 11. aprillil kell 18 Tallinna Pühade Peetruse ja Pauluse Katedraalis. Kohal on peapiiskop Peter Stephan Zurbriggen. 8. aprillil kell 18 on Reekviem Missa Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Kirikus. |
Meie paavsti tervisest 31.03.-02.04.2005 |
 Meie paavsti Johannes Paulus II tervislik seisund on raske ja halveneb järjest. Neljapäeva õhtul võttis ta vastu Püha Viaticumi e. haigete salvimise sakramendi.1. aprilli hommikul, kell 6 pühitses ta Püha Missat. Kell 7.15 soovis ta, nagu igal reedel, läbida Ristitee peatused, kuulates lugemisi ja tehes iga peatuse juures ristimärgi. Seejärel osales ta tunnipalvustel. Paavst kinnitas reede hommikul ametisse 17 uut piiskoppi ja peapiiskoppi ning rahuldas kuue lahkumispalve. Püha Isa loobus haiglasseminekust. Ta on teadvusel ja palus ette lugeda lõike Pühakirjast. Ta on rahulik. Paavsti endise privaatsekretäri, Iiri piiskopi John Magee sõnul kannab ta rahuga oma risti ja on valmis ütlema "see on lõpetatud". Tema süda ja neerud hakkavad üles ütlema, vererõhk on ohtlikult madal. Täna hommikul (02.04.2005) kell 7.30 pühitseti tema juuresolekul Püha Missat. Keskpäeval teatas paavsti pressiesindaja Joaquin Navarro-Valls, et tema seisund on väga raske ja muutusteta. Paavstil on kõrge palavik. Ta reageerib, kui teda kõnetatakse. Kardinalid tema ümber avaldavad talle austust. Püha Peetruse platsil on ligi 40 000 inimest (kell 20.24 02.04.2005). |
Ristimised |
| Ülestõusmispühade vigiilial ristiti 27. märtsil meie kirikus neli inimest: kell 22 toimunud vigiilial kaks last - Marta ja Mari-Ann Anna, kell 01.00 alanud neokatehumenaalse koguduse vigiilial kaks täiskasvanut - Jaakko Franciscus ja Manus Johannes. |
Kriisamissa Suurel Neljapäeval piiskopiga |
 Kui nüüd mina, Issand ja Õpetaja, olen teie jalgu pesnud, siis tuleb teilgi pesta üksteise jalgu, sest ma olen teile andnud eeskuju, et teiegi teeksite nõnda, nagu mina olen teile teinud. Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei ole teener suurem kui ta isand ega saadik suurem kui see, kes tema on saatnud. Kui te seda teate, siis olete õndsad, kui nõnda ka teete (Jh 13,14-17).Suurel neljapäeval, 24. märtsil oli meie Kirikus kriisamissa koos peapiiskop Peter Stephan Zurbriggeniga. Traditsiooniliselt pesi ta jüngrite jalgu, kes olid valitud koguduse meeste hulgast. Piiskop pühitses ka Püha Õhtusöömaaja Armulauda. Oma jutluses meenutas peapiiskop, et sel aastal tähistab kogu Katoliku Kirik üle maailma paavst Johannes Paulus II kutsel „Armulaua-aastat”. Ta rõhutas, et see peaks olema igaühele meist üliküllusliku armu aasta. Sellega seoses koraldatakse 2005. aasta 4. juunil Pirita Kloostri varemetes suur Armulaua pühitsus kõigile eesti kogudustele. Selle päeva teema on seotud lähedase liiduga, mis peaks olema Püha Sakramendi ja inimeste vahel nende igapäevases elus, eriti ilmikute elus. Pühitsusest võtab osa ka Tema Eminents Kardinal J?nis Pujats, Riia peapiiskop metropoliit. Jutluse lõpetuseks tuletas peapiiskop meelde Maarjat, kelle missioon meie keskel oli ja on juhtida meid alati tema Poja Jeesuse juurde ning teha temast meie elu reaalne keskpunkt. Apostellik nuntsius Peter Zurbriggen on Vatikani suursaadik Balti riikides. Ta on pärit Šveitsist. Enne peapiiskopiks saamist teenis ta vaimulikuna 34 aastat. Vatikani diplomaatilises teenistuses on Zurbriggen 1975. aastast saadik, jõudnud töötada paavsti esindajana Boliivias, Saksamaal, Uruguays, Prantsusmaal, Lõuna-Ameerikas, Indias ja Mosambiigis. Enne 2001. aasta oktoobris toimunud lähetust Baltimaadesse oli Zurbriggen apostellik nuntsius Gruusias, Armeenias ja Aserbaidžaanis. Eestis on Peter Zurbriggen ühtlasi ka roomakatoliku kiriku apostellik administraator. |
Pihiliturgia |
| 18. märtsil kell 18 toimus meie kirikus pihiliturgia. Külas olid teiste koguduste preestrid: Valgast isa ?eslavs Mikšto, Sillamäelt isa Grzegorz Eugeniusz Senkowski ja isa Augustyn Loska OFM, kes teenib Kiviõlis, Ahtmes ja Rakveres. Teenistus koos armulauaga kestis pooletist tundi, millest pihtimiseks kasutati umbes 45 minutit. Allikas: Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise koguduse Teated nr. 4 |
Koguduse pastoraalnõukogust |
| Kahel pühapäeval (20. ja 27. veebruaril) olid meie kirikus pastoraalnõukogu valimised. valimas käis 62 inimest. Valituiks said Madis Mutso, Aleksandra sooniste, Hannes Heinsar, Tarmo Tabas, Seidi Mutso, Valentin Krasilnikov ja Vahur Orrin. Toimunud on üks koosolek (11.03.2005), kus valiti nõukogu täidesaatev komitee. Sinna kuuluvad peale koguduse preestri ka moderaator Vahur Orrin ja sekretär Hannes Heinsar. Vastavalt põhikirjale moodustati samal koosolekul järgmised komisjonid: - kinnistu- ja rahanduskomisjon (Madis ja Vahur) - religioosse hariduse- ja noortekomisjon (Aleksandra tegeleb kuni teismeliste lastega ja Vahuri hooleks on noored alates teismeliseast) - liturgiakomisjon (Tarmo ja Seidi) - sotsiaaltöökomisjon (Hannes) - infokomisjon (Hannes) - pärandikomisjon (Valentin). Komisjonidesse võivad vastavalt nõukogu põhikirjale Art. VI Sec. 3 kuuluda peale pastoraalnõukogu liikmete ka kõik koguduse liikmed. Suurel Neljapäeval kohtuti piiskopiga, kellele tutvustati nõukogu liikmeid. Piiskop andis ülevaate Eesti kuni sügiseni toimuvatest sündmustest. Allikas: Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise koguduse Teated nr. 4 |
Piiskop Tartus |
| Teisipäeval, 1. märtsil käis piiskop Peter Stephan Zurbriggen Tartus. Külaskäigu eesmärgiks oli tutvuda preestrimaja remondi käiguga. Piiskop ütles, et talle teeb nähtu rõõmu ja ta loodab, et jõutakse mõlemaid pooli rahuldavate kokkulepeteni pinna kasutuse osas. Õhtul palvetasime kirikus iganädalast vesprit. Allikas: Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise koguduse Teated nr. 4 |
Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise koguduse statistikat 2000-2004 |
| Tartu maakonnas tunnistab ennast katoliiklaseks 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 594 üle 15. aasta vanust inimest. Isa Migueli hinnangul käib pühapäeviti kirikus 150-200 inimest, sh. nii regulaarsed käijad kui ka aeg-ajalt kirikut külastavad inimesed. Aastatel 2000-2004 on olnud: ristimisi - lapsed (alla 1.a.) - 21 - vanemad kui 7 a. - 38 kinnitamisi - 22 Esimest Armulauda - 28 laulatusi - 10 (sh. 5 mittekatoliiklasega). Keskmiselt on olnud 11 katehumeeni (st. ristimiseks valmistujat) aastas. Allikas: Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise koguduse Teated nr. 4 |
Kes on surmapatus, ei tohi minna armulauale |
 Vastavalt Kiriku õpetusele tuletab paavst Johannes Paulus II meelde, et keegi surmapatus olijatest ei võtaks vastu armulaua sakramenti.Paavsti sõnum, mille ta avaldas laupäeval, 12. märtsil, on suunatud eelkõige noortele preestritele, kes lõpetasid eelmisel nädalal Apostelliku Pönitentsiariaadi tribunali poolt korraldatud kursuse. Püha Isa pöörab selles kirjas tähelepanu euharistia ja pihi vahelistele suhetele. „Elame ühiskonnas, milles Jumala ja patu tähendus on kadunud,“ kirjutab Johannes Paulus II. „Selles kontekstis on Kristuse kutse pöördumisele veelgi aktuaalsem. See eeldab oma pattude teadlikku pihtimist ning palvetamist andestuseks ja lunastuseks.“ Vaimulikud peavad „tegutsema Kristuse nimel ja Püha Vaimu juhtimisel“, omades endas neidsamu tundeid, mis olid Jeesusel Kristusel kui „õpetajal ja karjasel, inimhingede ja –kehade ravijal, vaimsel juhil, õiglasel ja halastaval kohtumõistjal“. Paavst tuletab meelde Püha Pauluse hoiatust Korintlastele: „Sellepärast: kes iganes seda leiba sööb või Issanda karikat joob kõlvatult, sellel on Issanda ihust ja verest süüd“ (1Ko 11,27). Püha Isa lisab: „Ainult see, kes siiralt tunnistab, et on vaba surmapatust, võib vastu võtta Kristuse Ihu“. „Mitte keegi, kes tunneb ennast olevat surmapatus, ükskõik millist kahetsust ta ka ei tunneks, ei või osaleda Pühal Euharistial ilma eelneva pihisakramendita“, tuletab Püha Isa meelde. Kuid ta märgib samas, et vaimulikud peavad usklikke kutsuma „osa saama Kristuse Ihust ja Verest, et puhastuda igapäevastest pattudest“. 14.03.2005 www.catholic.org |
Paavst on tagasi Vatikanis |
 Paavst Johannes Paulus II lahkus täna, pühapäeval, 13. märtsil, Gemelli haiglast, kus ta viibis kaks ja pool nädalat seoses hingamisprobleemidega. Pärast pühapäevast Angelust tervitas ta haigla juurde kogunenud palverändureid, rääkides esimest korda pärast operatsiooni otse rahvaga, öeldes: “Kallid vennad ja õed, tänan teid külastuse eest. Soovin kõigile ilusat pühepäeva ja ilusat nädalat.” Sajad inimesed aplodeerisid ja juubeldasid seda kuuldes. Nagu paaril eelmisel pühapäeval, luges ka täna Angelust peapiiskop Leonardo Sandri. Tema vahendusel väljandas paavst tänu ajakirjanikele, kes ennastsalgavalt oma tööd teevad “tänu millele on igati tõsi, et maailm tundub mulle lähemal olevat ja ümbritseb mind armastuse ja palvega ... Massimeedia roll globaalse kommunikatsioonivahendina on meie ajastul väga tähtis.” Ta tõstis esile sel alal töötajate vastutuse anda informatsiooni aktuaalsetest päevakajalistest sündmustest samas lugupidavalt suhtudes inimesse. Johannes Paulus lisas, et soovib näha rohkesti noori Palmipuudepüha ajal Püha Peetruse platsil, mis “juhib meid” augustis toimuvate Ülemaailmsete Noortepäevade poole Saksamaal, Kölnis. Allikas: 13.03.2005 www.catholic.org |
Paavsti oodatakse tagasi Vatikani enne Suure Nädala algust |
 Johannes Paulus II õnnistas täna, 6. märtsil taas rahvahulka oma Gemelli haigla palatiaknast, teist korda pärast seda, kui ta hingamisraskustega 11 päeva tagasi haiglasse viidi.Paavsti tervislik seisund on hea ja ta paraneb jätkuvalt. Ta veedab tunde ratastoolis ja on kursis kõigega, mis toimub Vatikanis. Püha Isa jätkab hingamis- ja kõnelemisharjutusi. Juba 1. märtsil teatas saksa kardinal Joseph Ratzinger, et paavst rääkis temaga nii saksa kui itaalia keeles. Täna, 6. märtsil jälgis Püha Isa oma palatis suurelt ekraanilt ülekannet Vatikanist. Ta ühines palvega, mida kuulis öeldavat Püha Peetruse platsil, seda kaasa korrates ning ristimärki ette lüües. Seejärel andis oma igapühapäevase õnnistuse Gemelli haigla palatiaknalt haigla juurde kogunenud rahvahulgale. Läbi sõnumi, mille Püha Peetruse platsil luges ette peapiiskop Leonardo Sandri, tänas paavst eriti teiste religioonide esindajaid, kes palvetavad tema tervenemise eest. “Ma soovin väljendada oma erilist tänu läheduse eest teiste religioonide usklike, eriti juutide ja moslemitega,” lisas ta. “Mõned neist tahtsid tulla ja palvetada siin haiglas. Mulle on see julgustav märk, mille eest ma tänan Jumalat.” Paavsti Ülestõusmispühade-aegset ajakava pole muudetud. Kuivõrd kirikupea pühade-eelsetel teenistustel osaleb, otsustab ta pärast kojupöördumist. "Me ootame teda tagasi Vatikani enne püha nädala algust," ütles Vatikani esindaja Joaquin Navarro-Valls ajakirjanikele. www.catholic.org 01.-06.03.2005 |
Tiberiaadi vennad Tartus |
| 3. ja 4. märtsil olid Tartus Tiberiaadi vennad Leedust. Nendega oli võimalik kohtuda ja tutvuda kahel päeval Maarjamajas. Ettekandele tulid ka järgmised loengud: - Püha Franciscus ja tema sõnumi ajakohasus - Sissejuhatus Ida-vaimsusesse, Püha Serafim Sarovist ja Püha Siluan - Euroopa kristlikud juured - Jumalik kutse pühadusele Tiberiaadi vennaskond on katoliiklik ühing, rajatud Belgias 1979. aastal ilmiku poolt. Nende elu koosneb palvest, füüsilisest tööst, misjonist noortega ja noorte peredega. Alates 2001. aastast on nad ka Leedus ja töötavad kolmes Balti riigis. Nad lähtuvad Püha Franciscuse vaimsusest. Vaata ka http://www.tiberiade.be/ |
Totus Tuus – täielikult Sinu |
 Paavst Johannes Paulus II paraneb pärast neljapäeva, 24. veebruari õhtul toimunud trahheotoomiat hästi. Ta hingab iseseisvalt, tal on hea isu, kuid arstide soovitusel peab kirikupea hoiduma paar päeva rääkimast. Pärast trahheotoomiat päris paavst kõigepealt selle järele, mis temaga tehti. Seejärel lisas ta: „Kuid ma olen ka edaspidi alati Totus Tuus – "täielikult Sinu"" – osutades oma pontifikaadi motole ja täielikule usaldusele Neitsi Maarja hoolde. Püha Isa tähelepanu köitis väljend Totus Tuus II Maailmasõja ajal vabrikus töötades, nagu ta meenutab oma 1994. aastal avaldatud raamatus „Üle lootuse läve“. See moto on võetud Püha Louis-Maria Grignion de Montforti (1673-1716) kirjutisest „Uurimus tõelisest pühendumisest Kõige Pühamasse Neitsisse". Püha Isa on öelnud, et need sõnad on muutnud ja mõjutanud tema elu. „Arvasin algul, et pean mõnevõrra eemalduma oma lapsepõlve Maarja-armastusest ja liikuma Kristuse-kesksuse poole. Aga siit leidsin ma vastuse. Tänu Pühale Louis-Marie'le sain aru, et tõeline Jumalaema-armastus ongi tegelikult just nimelt Kristuse-keskne ja seega tihedalt seotud Jumala kolmainsuse müsteeriumiga, samuti lihakssaamise ja ülestõusmise müsteeriumiga.“ Totus Tuus ego sum, et omnia mea tua sunt, kirjutas Püha Louis-Marie - "Olen täielikult Sinu, ja kõik, mis on täielikult minu, on Sinu.“ Allikas: www.catholic.org |
Meie paavsti tervisest |
 Neljapäeva, 24. veebruari õhtul tehti paavstile pooletunnine operatsioon, et leevendada tema hingamisprobleeme. Paavsti kaelas tehti tema hingamistorusse väike avaus, mis laseks õhul kergemini kopsudesse pääseda. Öö pärast trahheotoomiat möödus rahulikult. Operatsioon möödus edukalt. Täielik tervenemine pärast trahheotoomiat toimub tavaliselt kahe nädala pärast. Võimalikud on komplikatsioonid. Samuti võib paavstil olla mitu kuud raskusi rääkimisega. See oli Püha Isa seitsmes operatsioon. Terviseprobleemid algasid pärast 1981. aasta atentaadikatset. Paavst, kes mais saab 85-aastaseks, näis oma haigusest paranemas. Pühapäeval, 20. veebruaril luges ta Angelust, teenides sellega Püha Peetruse platsile kogunenud usklike ja palverändurite tulise aplausi. Ühinegem palves meie Püha Isa tervise eest! Vaata ka: http://ycvf.org/ |
Paavst Johannes Paulus II taas haiglas |
| Täna, 24. veebruari hommikul viidi paavst Johannes Paulus II tervisehäiretega taas Gemelli haiglasse. Teda vaevavad hingamisraskused ja palavik. Lähemad teated reede hommikul. Palvetagem meie Püha Isa eest! |
20. Ülemaailmsed Noortepäevad Kölnis, 16. - 21. august 2005 |
 Kuus kuud enne Ülemaailmsete Noortepäevade algust Kölnis on üritusele registreerinud end juba üle 230 000 noore. Organiseerijate oletuste kohaselt oodatakse avamisele umbes 400 000 palverändurit. 20. augustil toimuvast vigiiliast paavst Johannes Paulus II osavõtul võtab osa üle 600 000 inimese ja üritust lõpetavast Missast umbes 800 000 inimest.Kohal on juba 10 000 vabatahtlikku, abistamaks noortepäevade läbiviimist. Nagu kinnitab Püha Tooli pressiesindaja Joaquin Navarro-Valls, on paavsti osavõtt noortepäevadest kindel. Vaata ka www.wjt2005.de Zenit.org |
Õde Lucia, viimane kolmest lapsest, kes nägi Fatima Jumalaema, suri 97. aasta vanusena |
 Lucia de Jesus dos Santos oli viimane kolmest lapsest, kes 1917. aastal nägi kuuel korral Fatimas Jumalaema ilmutust. Lucia dos Santos suri pühapäeval, 13. veebruaril, Coimbra kloostris, Kesk-Portugalis.Dos Santos oli pärit Aljustreilist, väikesest külakesest Lissaboni lähedal. Ta oli peres noorim seitsmest lapsest. Ta kirjutab oma mälestusteraamatus, et nägi esimest ilmutust 1916. aastal koos oma nõbude Jacinta ja Franciscoga kui nende ette ilmus Rahuingel. 13. mail 1917 nägid lapsed Neitsi Maarjat kes hakkas neile ilmuma iga kuu 13. päeval. Neitsi Maarja viimane ilmutus Fatimas toimus 13. oktoobril 50 000 pealtnägija silme all. Jacinta suri 1920. ja Francisco 1919. aastal gripiepideemia ajal. Oma ilmutustes ennustas Neitsi Maarja ette mitmeid sündmusi. Esimeses nägemuses andis Neitsi visiooni põrgust. Teises nägemuses ennustas ta ette mitmeid poliitikasündmusi, nagu näiteks maailmasõda ja kristluse taastumist Venemaal. Kolmanda nägemuse pani Lucia dos Santos kirja alles 1944. aastal ja selles ennustati ette atentaadikatset paavstile1981. aasta 13. mail. Samal kuupäeval 1917. aastal nägid kolm last Fatimas esmakordselt Jumalaema. Paavst Johannes Paulus II on veendunud, et just Fatima Jumalaema kaitses teda. Olgu lisatud, et üks viimastest Õde Lucia külalistest oli Mel Gibson, kes kinkis talle DVD oma filmiga „The Passion of The Christ“. Allikas: www.catholic.org |
Paavst tagasi Vatikanis |
 Paavst Johannes-Paulus II, kes 10 päeva tagasi seoses kõrispasmiga haiglasse viidi, on niivõrd tervenenud, et pöördus 10. veebruaril tagasi Vatikani. 9. veebruaril toimus Gemelli haiglas, Paavsti personaalpalatis Tuhkapäeva Missa, kuhu olid kutsutud kõik teda ravinud arstid. Püha Isa raputas igale ühele neist patukahetsuse märgiks tuhka pähe, lausudes traditsiooniliselt: "Mäleta, inimene, et sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!" Paavst soovib saata tänukirja kõigile arstidele, õdedele ja ülejäänud haiglapersonalile, kes tema eest hoolitsesid. Allikas: www.catholic.org |
Paavst Johannes Paulus II tervislik seisund |
 1. veebruaril teatas Püha Tooli pressiesindaja Joaquin Navarro-Valls kõigist Paavsti avalike vastuvõttude ja Jumalateenistuste ärajätmisest seoses Paavst Johannes Paulus II haigestumisega. Paavst haigestus nädalavahetusel grippi ja teisipäeva õhtul 22.50 toimetati ta ägeda kõrispasmi tõttu Agostino Gemelli haiglasse. 2. veebruari hommikul ütles Joaquin Navarro-Valls, et kõik võivad olla rahulikud ja muretsemiseks põhjust ei ole. Kolmapäeva hommikul oli Paavstil veel väike palavik, kuid ta osales Pühal Missal, mis toimus tema palatis. Neil päevil Itaaliat tabanud gripilaine ei läinud mööda ka Pühast Isast. Paavst on tänulik kõigile usklikele, kes Tema tervise eest palvetavad. 02.02.2005 www.radiovaticana.com |
Paavst Johannes Paulus II kutsub meediat kasutama rahu heaks |
 Maailma meedia peaks kasutama oma vahendeid rahu ja üksteisemõistmise edendamiseks ning mobiliseerima abi osutamist katastroofi perioodidel, ütles Paavst Johannes Paulus II 25. jaanuaril, meedias töötajate kaitsepühaku, Püha Franciscus Salesiuse päeval."Tänapäevane tehnoloogia on andnud meie võimusesse ennenägematud võimalused teha head, levitada head sõnumit meie Issandast Jeesusest Kristusest ning edendada harmooniat ja lepitust,” ütles Paavst oma kirjalikus läkituses Maailma Kommunikatsiooni Päevaks. "Kuid meedia vääritikasutamine võib endaga kaasa tuua suure kahju, suurendada vastastikust arusaamatust, eelarvamusi ja isegi konflikte. Kui kellegi kohta kasutatakse vaenulikke termineid, külvatakse sellega vihkamist, mis võib kergelt kasvada vägivallaks, sõjaks ja isegi genotsiidiks,” kirjutas Püha Isa. Paavst ütles, et oli liigutav näha, kui kiiresti vastas rahvusvaheline kogukond 26. detsembril aset leidnud tsunami katastroofile. Johannes Paulus II kutsus üles meedias töötavaid inimesi aitama kaasa vaenulikkuse murdmiseks erinevate inimeste ja rahvuste vahel. “Nii võib meedia teha ära palju head,” väljendas Püha Isa oma veendumust. 25.01.2005 (Zenit) |
Kristlaste ühtsuse nädal |
 17. jaanuari õhtul avati Roomas Piazza Farnese Väljakul asuvas Püha Birgitta Kirikus kristlaste ühtsuse palvenädal. Püha Birgitta Ordu nunnad on juba palju aastaid pööranud suurt tähelepanu oikumeenilisele tegevusele. Tseremooniast võttis osa ka 15. jaanuaril Paavsti audientsil osalenud grupp Soomest, kelle hulgas olid Helsingi piiskop Józef Wróbelin SCJ, Soome Õigeusu Kiriku peapiiskop Leo ja Soome Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Jukka Paarma. Sel aastal tähistatakse Soomes ristiusu 850. aastapäeva.Püha Birgitta on väga tuntud mitte ainult katoliiklaste vaid ka põhjamaade luterlaste seas. Püha Birgitta ordu Rooma harule pani aluse Õnnis Ema Elisabeth Hesselblad (1870-1957), luterlasest rootslanna, kes võttis katoliku usu vastu 1902. aastal. Kogu oma elu pühendas ta Kiriku ühtsusele. Ka väljapaistava vaimuliku, monsenjöör Lino Lozza elutööks oli kristlaste ühtsusele kaasaaitamine. Isa Lozza asutas ühenduse "Unitas“, 25. aasta jooksul viis ta läbi 8-päevaseid palvepäevi kiriku ühtsuse eest. Sel aastal algasid palvepäevad 18. jaanuaril. Mälestati ka Isa Lozzat, kes suri 28. detsembril 2004. 18.10.2005 www.radiovaticana.com Loe lisaks: Isa Vello Salo "Õnnis Eliisabet, minugi ema" |
20. Ülemaailmsed Noortepäevad Kölnis, 16. - 21. august 2005 |
 www.wjt2005.deLOGO: © Weltjugendtag gGmbH Ettevalmistused Ülemaailmseteks Noortepäevadeks Kölnis. „Me oleme tulnud Teda kummardama“ on teema, mis valitud iseloomustamaks 20. Ülemaailmseid Noortepäevi. Päevade kaitsjateks-soosijateks on Kolm Tarka, kelle säilmed on teatavasti maetud Kölni. Targad tulid Idast Petlemma, et kummardada Jeesuslast. Kolm Tarka, kes on valitud nende päevade ikoonkujudeks, meenutavad Kiriku sügavat missioonlikku olemust. Rahvaste Evangeliseerimise Kongregatsiooni prefekt kardinal Crescenzio Sepe ütles, et noored on esimesed misjonärid, tähtsaimad Kristuse kuulutajad eakaaslaste seas. Selleks, et kaasa haarata võimalikult palju noori, ka neid, kes veel Kirikust kaugel, on ürituse ettevalmistajad näidanud üles loomingulisust. Näiteks on valminud multimeedia DVD sellest, kuidas mõista Kolme Targa kuju Piiblis. DVD tutvustab ka Kölni linna ja seda, kuidas Kolme Targa säilmed jõudsid 1164. aastal Milanost Kölni. Samuti avaldatakse seoses noortepäevadega kolm raamatut, mis räägivad noorte maailmapildi kajastamisest kinokunstis. Valminud on ka noortepäevade hümn. Ka eesti noortel on võimalus üritusest osa võtta. Vaata lähemalt www.katoliku.ee |
SÜNDMUSED