TE DEUM |
||
|
||
PALVE AASTALÕPUL, 31. DETSEMBRIL |
||
Üks aasta on jälle möödunud; ainult veel mõned tunnid on sest jäänud. Varsti mööduvad needki, et mitte enam tagasi pöörduda. Mu Jumal, kui arvuta on Su armud, mida Sa andsid mu hingele ja ihule sel aastal. Sa hoidsid mind elus, kuigi niipalju kaasinimesi on surnud. Sa lased mind elada, kuigi ma patustasin ja nii paljud surid oma pattudes ning läksid igavesti kaduma. Sa puhastasid mu hinge sel aastal sageli meeleparanduse ja Altarisakramendiga ning kinnitasid seda tõelisele elule. Sa andsid mulle toitu ja riiet ning kaitsesid mind paljudest hädaohtudest. Kuidas ma võiksin Sind küllalt selle eest tänada? Ma ei evi midagi, mida ma poleks saanud Sinult. Seepärast toon ma Sulle tänuks Sinu jumaliku Poja teened, kõigi pühakute teened ja kõigi vagade hingede head teod. Ma palun Sinult ka andestust kõigi pattude pärast, mida ma lasksin sel aastal endale süüks tulla. Ma tunnistan oma süüd ja hüüan alandlikult: Issand, ole kannatlik. Ma püüan kõik jälle heaks teha. Ma tahan end parandada ja Sind uuel aastal teenida. Aamen. Katoliiklaste palve- ja lauluraamatust "Au olgu Jumalale". Tartu, Tungal, 1937, 2. tr. |
||
31. detsember |
||
PÜHA SILVESTER I, PAAVSTKOLLEKT Aita, Issand, püha paavst Silvestri eestpalveid kuulda võttes oma rahvast, et seda elu Sinu juhatusel elades saaksime igavese õndsuse vääriliseks Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Silvester sai piiskopiks 314.a. ja valitses Kirikut imperaator Constantinus Suure ajal, mil tekitasid suuri segadusi donatistide kirikulõhe ja ariaanide eksiõpetus. Ta suri 335.a. ja on maetud Prisciolla kalmistule. |
||
30. detsember (AD 2005) |
||
PÜHA PEREKONNA: JEESUSE, MAARJA JA JOOSEPI PÜHAKOLLEKT Armuline Jumal, kes Sa meile pühas Perekonnas suurepärase eeskuju oled andnud, võimalda neil armulikult seda eeskuju perekondlike vooruste ja armastuse võrdkujuna järgida, et tasuks Sinu igaveses kodus kord rõõmustada võiksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Seda püha peetakse Jõulunädala pühapäeval. Kui jõulud ise pühapäevale langevad, pühitsetakse 30. detsembril. Ajend selle püha sisseviimiseks tuli 19. sajandil Kanadast, kus see juba lokaalpühana peetav oli. Paavst Pius X laiendas selle püha aga Jõuluoktaava kooseisu. Lugemine Ef. 5, 21-6, 4. |
||
29. detsember |
||
PÜHA THOMAS BECKET, PIISKOP ja MÄRTERKOLLEKT Lõpmatu majesteet, kes Sa püha piiskop Thomase suuremeelselt antud elu vastu võtsid, anna tema eeskuju meile kinnituseks, et sellest elust Kristuse nimel loobudes leiame uue elu igavikus Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Thomas Becket sündis u. 1115. a. Londonis, sai vaimulikuks ja riigikantsleriks ning 1162.a. Canterbury peapiiskopiks. Kaitses Kiriku õigusi Henry II vastu, kelle käsul ta Inglismaalt pagendati. Pärast kuut Prantsusmaal veedetud pagulasaastat naases ta kodumaale, kus 1170.a. kuninga lähikondlaste poolt mõrvati. |
||
28. detsember |
||
SÜÜTALASTEPÄEV. KIRIKUPÜHAKOLLEKT Taevane kuningas, kelle ülevusest süüta lapsed tänasel päeval aastatuhandete eest mitte suu vaid surma läbi tunnistasid, luba, et meie kõnes väljendatud usk oleks kooskõlas meie käitumisega Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Esmakordselt ilmub see püha kirikukalendrisse 505. a. Põhja-Aafrikas Kartaagos, kust see peagi kogu Kirikusse üle kandub. Lugemine 2. Moosese raamatust 1, 8-16, 22. |
||
27. detsember |
||
PÜHA APOSTEL JA EVANGELIST JOHANNES. KIRIKUPÜHAsurn. a. 100 Efesoses KOLLEKT Suur Jumal, kes Sa püha apostel Johannese läbi oma tahte meile teatavaks tegid, lase meil seda õieti mõista, oma ellu üle kanda ning täide viia kõik, mis vahetult meist endist sõltub Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Johannes oli jüngreist noorim. Ta oli Galilea kalur, kes järgnes Jeesuse kutsele ja sai jüngriks, kellest ta ise kirjutab kui "see, keda Jeesus armastas". Koos Jaakobuse ja Peetrusega oli Johannes Peetruse ämma ravimise ja Jairuse tütre surnust äratamise tunnistajaks. Ta oli ka Issanda muutmise ja Keetsemani aia kannatuste juures. Jeesus saatis ta koos Peetrusega viimaseks õhtusöömaajaks ettevalmistusi tegema. Ta oli esimene, kes Jeesuse haua juurde jõudis, kui naised oli ingli ilmumisest rääkinud. Johannes oli ainus jünger, kes viibis ristilöömise juures ning kelle hooleks Jeesus andis oma ema. Pärast neid sündmusi, millest räägitakse Apostlite tegudes, elas Johannes Efesoses, kust ta mitu korda Roomas käis, tagakuisamisest imepäraselt pääses ja lõpuks loomulikku surma suri. 27. detsembril pühitsetakse haigete tarvis veini või muud jooki, mida võib pruukida mürgitusvalude puhul kõhus, palvetades samal ajal Johannese poole, temalt eestkostet paludes. Püha Johannes on teoloogide, kirjanike ja kõigi raamatute tegemisega seotud inimeste kaitsepühaks. Allkad: "Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid." Koostanud Kristi Tarand. jm. |
||
26. detsember |
||
PÜHA STEFANOS, ESIMÄRTER. KIRIKU PÜHAsurn. u. 35 Jeruusalemmas KOLLEKT Õpeta meid Issand, armastama oma vaenlasi, kandes meeles ja südames Stefanose eeskuju, ning kandma palvekätel Sinu ette kõiki Kiriku tagakiusajaid Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Stefanosest, Jeruusalemma varakristliku koguduse diakonist räägitakse Apostlite tegude 6. ja 7. raamatus. Ta vastutas ka almustejagamise eest. Hariduse olevat ta saanud Aleksandrias. Stefanos oli suurepärane jutlustaja. Sattunud vastuollu juutide juhtidega viidi ta kohtumõistmiseks juutide nõukogu ette. Seal pidas Stefanos jutluse, näidates end juutide ajaloo, Jeesuse elu ja Messia hea tundjana. Jutluse lõpetas ta nägemusega Kristusest taevas oma Isa paremal käel. Kohtumõistjad olid jutlusest raevunud, kihutasid ta linnast välja ja loopisid kividega surnuks. Surres palus ta Kristust oma tapjatele andestada. Stefanose haud avastati 415. aastal Kafr Gamalos, kust tema põrm viidi Konstantinoopolisse ning sealt Rooma koos mõne kiviga, millega ta oli surnuks visatud. Euroopas on talle pühendatud mimeid kirikuid. Stefanos on diakonite patroon, teda kutsutakse appi ka peavalu puhul. 26. detsembril pühitsetakse kaera külviperioodi seemneks ja et loomadele jätkuks toitu ja nad terved oleksid. Allkad: "Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid." Koostanud Kristi Tarand. jm. |
||
25. detsember |
||
| JÕULUPÜHA ehk KRISTUSE SÜNNIPÄEV. SUURPÜHA KOLLEKT Jumal, kõige loodu Issand, kes meid lunastuse aastapäeva ootuses rõõmustad, luba, et Sinu Ainusündinut oma Päästjaks tunnistades, Teda tuleva Kohtumõistjana kartmatult näha võiksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. |
||
24. detsember |
||
JÕULULAUPÄEVKomme tähistada suurte pühade eelõhtut on väga vana. Juba 2. saj. alates peeti ülestõusmispühadel Jumalateenistust, mis algas laupäeva õhtul enne ülestõusmise pühapäeva ja kestis kogu öö. Jõululaupäeva hakati tähistama V sajandi lõpupoole Roomas, kuid selle püha eelõhtu tähistamine omandas aja jooksul omapärase kuju. Nii on katoliiklastel Jõuluõhtu tähistamisel oma traditsioon, mida võib soovi korral järgida. Õhtul, enne Kristuse sünnipäeva valitseb pühalik paastu- ja palvemeeleolu. Jõuluõhtusöömaaeg peab meenutama Agapet - algkristlaste armastussöömaaega. Valge laudlina alla pannakse heinu, mis sümboliseerib Kristuse sündi Petlemma tallis. Enne lauda istumist palvetatakse "Issanda Inglit". Sõnade "Ja Sõna sai lihaks" lugemisel laskutakse ühele põlvele. Pärast lühikest tänupalvet algab õhtusöömaaeg jõululeibade murdmisega, mis väljendab meie valmisolekut armastuseks ligimese vastu jagada temaga viimastki leivatükki, kui olukord seda nõuab. Leivamurdmisel soovitakse üksteisele kõike head ja rohket Jumala õnnistust. 1. Esimese roana süüakse külma magusavõitu suppi, mis on keedetud nisu täisteradest, mooniseemnetest ja pähklitest. See sümboliseerib paradiisi küllust, milles elasid esivanemad Aadam ja Eeva. 2. Siis tuuakse lauale odrakissell, mis on halli värvuse ja kibedavõitu maitsega, tähistades pattulangemist ja Vana Testamenti. Kõrvale juuakse meejooki, mis sümboliseerib Kristuse tulemislootust. 3. Järgnevalt antakse lauale kalaroad puu- ja juurviljadega. Kala on Kristuse sümbol, puu- ja juurviljad tähendavad Kristuse lunastustööd, mille läbi kaob paradiisiaia keelatud viljast lähtunud needus. 4. Siis juuakse magusat jõhvikakisselli, mis on määratud meile meenutama, et Kristuse veri on lunastanud meie patud. 5. Lõpuks tuuakse lauale pirukad ja koogid, millest seitse ühesugust sümboliseerivad seitset sakramenti, kõik koos aga Jumala rohket armu, mis Kristuse läbi meile osaks on saanud. |
||
23. detsember |
||
KAETY PÜHA JAN, PREESTERKOLLEKT Kõikvõimas igavene Jumal, luba meil püha Jani eeskujul Sinu halastust eneses kandes pühas teaduses edusamme teha, et suudaksime oma pattude kustutust teenida Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Kaety püha Jan (lad. Johannes Cantius) sündis Kaety linnas, Krakowi piiskopkonnas 1390.a. Saanud vaimulikuks, õpetas ta palju aastaid Krakowi Akadeemias ning oli seejärel mõnda aega Ilkusia koguduse preestriks. Vooruslikkuse, vagaduse ja ligimesearmastusega, mille õpetamisel ta suurt vaeva nägi, on Kaety Jan eeskujuks meile kõigile. |
||
21. detsember |
||
PÜHA PETRUS CANISIUS, PREESTER ja KIRIKU DOKTORKOLLEKT Taevaste Issand kes püha Petruse, preestri ja kiriku doktori katoolse usu kaitsel tarkuse ja vooruslikkusega varustasid, luba, et ta võiks kosta nende eest, kes tõde otsivad. Leidku nad Sind rõõmus ja toogu Sinust tunnistades kinnitust rahva usule Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Sündis Nijmegeni linnas Geldernis (praeguses Hollandis) 1521.a. Õppis Kölnis ja astus esimesena Saksamaal jesuiitide ordusse. Pühitsetuna 1546.a. preestriks, määrati ta Saksamaale, kus ta palju aastaid katoliikluse kaitseks ja kindlustamiseks nii, kirjasõna kui jutlusega väsimatult tegutses. Toimetas ja kirjutas suure hulga raamatuid, muuhulgas katoliikliku katekismuse. Ta suri Shveitsis, Freiburgis 1597.a. |
||
14. detsember |
||
PÜHA RISTI JOHANNES, PREESTER JA KIRIKU DOKTORKOLLEKT Meie Jumal, kes Sa püha preestrit Juani ennastsalgavuse ja oma risti armastuse poolest nii eriliselt esile tõstsid, luba, et tema eeskujul suudaksime saavutada Sinu igavest kirkust Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Risti Johannes (Juan de Yepes) rajas koos Püha Teresaga paljasjalgsete karmeliitide ordu. Ta on kontemplatiivse kirjanikuna üks suurimaid müstikuid kirikus. Risti Johannes sündis 24. juunil 1542 siidikaupmehe Gonzalo de Yepesi ja Catarina Alvarezi noorima lapsena. Tema isa oli pärit küll mõjukast suguvõsast, kuid abiellunud vanemate tahte vastaselt ja jäänud nii ilma pärandusest. Johannes alustas oma kooliteed Medinas ja asus tegevusse kohalikus vaestemajas, kus ta hoolitses erilise halastusega vaeste eest. 1563 liitus Johannes karmeliitidega, õppis Salamancas ja ordineeriti 25-aastaselt. Tema ellu tuli oluline pööre pärast seda, kui Medinasse saabus Avila Teresa, et rajada uut konventi. Nad tutvusid ja Johannes siirdus koos Teresaga Valladolidisse, kus temast sai karmeliitide konvendi pihiisa ja vaimne juhendaja. Peatselt liitusid Johannesega üks endine prior ja ilmikvend, kuid varsti kasvas tema tuntus ja tema juurde tuli üha rohkem uusi vendi. Johannesse kasvav tuntus ja tema askeetlikud eluviisid tekitasid kadedust mõnedes kaasvendades, kes ei suhtunud tema reformidesse soosivalt ja kaebasid ordu juhtkonnale, kes käskis Johannesel Medinasse tagasi pöörduda. Johannes keeldus ordu korraldust täitmast, väites et teostab oma ülesannet mitte ordu käsul, vaid erilise apostliku juhendamise läbi. Ta vangistati ja piinles kitsas kongis viletsates tingimustes üheksa kuud. Pärast põgenemist tegeles Johannes konventide rajamisega mitmel pool Hispaanias. Ta oli mõnda aega Andaluusia provintsi vikaar, kuid tagandati varsti ordu juhtkonna vastuseisu tõttu oma ametitest. Sellele vaatamata Johannese tuntus üha kasvas. Kui Risti Johannes 14. detsembril 1591 suri, kujunes tema matustest tähtis sündmus. Tema säilmed viidi hiljem osalt Segoviasse. Risti Johannes kuulutati õndsaks 25. jaanuaril 1675 ja kanoniseeriti 27. detsembril 1726. Pius XI kuulutas ta 24. augustil 1926 Kiriku Doktoriks. Risti Johannes on müstikute, Hispaania luuletajate, müstilise teoloogia ja kaemusliku elu patroon. Allikas: "St. John of the Cross" Benedict Zimmermann Transcribed by Marie Jutras http://www.newadvent.org/cathen/08480a.htm |
||
13. detsember |
||
PÜHA LUCIA, NEITSI JA MÄRTERKOLLEKT Soojendagu meie südameid, Issand, neitsi ja märter Lucia eestkoste, et tema sünnipäeva ajalikult tähistades suunaksime pilgud igavikku Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Lucia suri imperaator Diocletianuse ajal Sürakuusas märtrina, kellena teda ka sajandite vältel on terves kirikus austatud. Lucia nimi on kantud ka rooma missakaanonisse. |
||
12. detsember |
||
PÜHA JEANNE FRANCOISE DE CHANTAL, JUMALAKARTLIK1572-1641 KOLLEKT Püha Jumal, kes Jeanne Francoise'i selle maamilma kitsastel teedel imeliste andidega kaunistasid, luba meile, et tema eestkostel valguse tegudele pühendudes oma kutsumises kindlalt püsiksime. Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Sündis 1572.a. Dijonis Prantsusmaal, abiellus väärika mehe de Chantalliga. Tal oli kuus poega, keda kasvatas armastuses ja Jumalakartuses. Pärast mehe surma valis ta püha Franciscus Salesiuse juhatusel täiuslikkust taotleva tee, pühendudes vaeste ja haigete teenimisele. Ilmutuse ajel rajas heategevust viljeleva ordu, mida mõnda aega targalt juhatas. Ta suri 1641.a. Moulinis. |
||
11. detsember |
||
PÜHA DAMASUS I, PAAVSTKOLLEKT Luba, Issand, Sinu eest elu andnud märtreid, kelle austamist püha Damasus, paavst ja hingekarjane, nii tähtsaks pidas, lakkamatus imetluses ülistada Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Damasus I oli paavst aastatel 366 - 384. Damasus sündis Roomas 305. aasta paiku. Tema isa Antonius oli pärit Pürenee poolsaarelt ja sai hiljem preestriks. Damasus oli diakonina paavst Liberiuse teenistuses, kellega ta siirdus 355. aastal eksiili, kuid pöördus ootamatult tagasi Rooma ja astus vastupaavst Felix II teenistusse. 358.aastal pöördus Liberius õigusjärgse paavstina tagasi Rooma ja Damasus palus temalt oma üleastumise pärast andestust. Liberius suri 24. septembril 366. Tema poolehoidjad valisid uueks paavstiks Ursinuse, Felixi poolehoidjad aga Damasuse. Kui Ursinus pühitseti Juliuse basiilikas paavstiks, puhkesid Roomas tõsised rahutused. 1. oktoobril hõivasid Damasuse toetajad Lateraani basiilika,kus Damasus pühitseti paavstiks. Rahutuste vaigistamiseks pöördus Damasus Rooma prefekti poole, mis oli esimene kord ajaloos, kui paavst palus tsiviilvõimudelt abi kirikutülide lahendamiseks. 26. oktoobril hõivasid Damasuse poolehoidjad Liberiuse basiilika ja Ursinuse pooldajad pidid Roomast põgenema. Damasus võitles oma ametiajal ariaanide, priskiallistide, sabeliaanide ja teiste ketserlike veendumuste pooldajate vastu. Ta kuulutas ketserluseks appolloniarismi (mille pooldajate väitel leidis Lihaksaamine aset Jumalinimeses meeleliselt) ja makedonismi (mille pooldajad eitasid Püha Vaimu jumalikkust). 27. veebruaril 380 tunnistas keiser Theodosius I kristluse riigiusuks, kusjuures Rooma piiskop saavutas kristlikus kirikus primaadi. 381.aastal toimus Konstantinoopolis teine oikumeeniline kirikukogu. Damasus I soodustas märtrite austamist, lasi taastada katakombe ja ehitada uusi kirikuid. Allikad: J.N.D Kelly "Dictionary of Popes." "Pope St. Damasus I," Thomas J. Shahan. http://www.newadvent.org/cathen/04613a.htm |
||
8. detsember |
||
PÜHA NEITSI MAARJA PÄRISPATUTA SAAMISE SUURPÜHAMEIE KIRIKU TEMPLIPÜHA KOLLEKT Vägev Looja, kes Sa Neitsi oma Poja ilmaletoojaks valisid ja teda kõigest patust säästsid, võta kuulda Tema palveid, mis Ta kogu maailma kristlaskonna nimel Sulle toob ja lase meil kord näha Sinu palet. Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. |
||
7. detsember |
||
PÜHA AMBROSIUS, PIISKOP JA KIRIKU DOKTORKOLLEKT Kõikvõimas taevane Isa, kes Sa püha Ambrosiuse piiskopiks, kirikuisaks ja apostelliku ameti vägevuse eeskujuks tõstsid, ärata oma Kirikus Sinu Poja südame eeskuju järgivaid mehi, kes Kirikut tarkusega ja võimekusega valitseksid, Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Ambrosius sündis Trieris Gallia prefekti pojana. Ta pühendus nooruses juristi elukutsele, temast sai hiljem Põhja-Itaalias Liguuria ja Aemilia provintsi kuberner. Nooruses õppis ta kreeka keelt ja tegeles mitme filosoofi tööde uurimisega. Pärast piiskop Auxentiuse surma 374.aastal puhkes tüli Milano piiskopikoha üle. Oma kandidaadi seadsid üles nii kristlased kui ariaanid. Ambrosius soostus puhkenud tülis olema vahendajaks, kui ta ootamatult valiti piiskopiks. Kuna Ambrosius oli oma valimise ajal alles katehumeen, ristiti ta enne piiskopiks pühitsemist. Traditsiooni järgi osutus Ambrosius valituks siis, kui ta läks kiriku juures olevat rahvahulka rahustama ja samal ajal kuuldi lapsehäält hüüdmas: "Ambrosius piiskopiks!" Traditsiooni järgi laskus lapsepõlves tema peale mesilassülem, milles nähti ennet tema saamises piiskopiks. Piiskopina osales Ambrosius diplomaatilistes läbirääkimistes võimuihaldajate Maximuse ja Eugeniusega. Keiser Theodosius I soovis luua keisrile alluvat riigikirikut, kuid Ambrosius saatis ta altariruumist võre taha ilmikute juurde ja nõudis temalt avalikku patukahetsust Tessaloonikas toimunud veresauna eest. Ambrosius on koostanud mitmeid teoloogilisi kirjutisi. Ta on kirjutanud loomisloo seletuse, Luuka evangeeliumi kommentaari, traktaadi kiriku ametnike kohustustest. Temalt pärinevad ka teosed usust, Vaimust, traktaat Issanda lihaksaamise saladusest, traktaat neitsilikkuse ideaali üle, arutlused ristimise, võidmise ja armulaua üle. Ta on loonud mitmeid hümne. Ambrosiuse jutluse mõjul pöördus 386.aastal Augustinus. Ambrosius suri 397.aastal. Ambrosius on mesinike, vahapuhastajate, koduloomade ja Prantsuse Komissariaadi patroon. Ta on Milano kaitsepühak. Atribuudid: tuvi, mesilastaru, piits. Teda kujutatakse piiskopirüüs koos Gregoriuse, Augustinuse ja Hieronymusega. Allikad: Carl Andresen ja Adolf Martin Ritter "Kristluse ajalugu I/1" "Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid." Koostanud Kristi Tarand. "St. Ambrose," James F. Loughlin Transcribed by Gordon and Pat Hermes O.P. http://www.newadvent.org/cathen/01383c.htm |
||
6. detsember |
||
PÜHA NIKOLAUS, PIISKOP4. sajand KOLLEKT Ava meile, Issand, õndsuse tee, osuta meile halastust püha piiskop Nikolause vahendaval eestkostel ning hoia meid kõikidest ohtudest Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. PALVE LASTE EEST Issand, meie Taevane Isa, me palume, et läbi Püha Nikolause eestkoste kaitseksid Sa meie lapsi. Hoia neid hädadest ja aita neil kasvada ning olla neil Sinu palge nägemise vääriline. Anna neile jõudu hoida Sinus oma usku, ja tunda rõõmu kõigest Sinu loodust Kristuse, meie Issanda läbi. Aamen. Nikolaus oli Myra piiskop. Ta sündis arvatavasti Pataras (Lüükias) kristlastest peres. Juba väga noorelt pühendus ta Jumalale. Tema onu oli Myra peapiiskop ja mõistis ta sügavat kutsumust ning pühitses ta preestriks. Hiljem, olles ise Myra piiskop, muutis ta sealse piiskopkonna oma vagaduse, energia ja imedega peagi edukaks. Idakirikus oli tema austamine levinud juba 6. sajandil ja 10. sajandil muutus ta populaarseks pühakuks ka läänes. Kui moslemid 1087 Myra vallutasid, viidi Nikolause põrm Barisse. Seal ehitati haua kohale uus kirik, mille paavst Urbanus II sisse õnnistas. Pühast Nikolausest teatakse palju lugusid. Üks neist räägib sellest, kuidas ta kogu vara kaotanud suurtsugu mehe tütardele kaasavara muretses, visates läbi akna kolm kotti kulda (mõnikord räägitakse ka kolmest kuldmündist, mis tüdrukute ahju ääres kuivavate sukkade sisse kukkusid). Teine legend räägib sellest, kuidas Nikolaus kolm kasuahne kõrtsmiku poolt tapetud kaupmehepoega uuesti ellu äratas. Temast sai ka laste kaitsepühak. Veel üks lugu räägib tema reisist Pühale Maale, mille ajal torm oleks ta peaaegu uputanud. Püha Nikolaus aga noomis laineid ja need rahunesid. Rändurite ja meremeeste kaitsepühakuna võib näha tema kujutisi peaaegu igas maailma sadamas. Püha Nikolaus on laste, pandimajapidajate, vallaliste tüdrukute, kaupmeeste, apteekrite, parfüümitootjate ja -müüjate, meremeeste, kalurite kaitsepühak. Ta on ka üks Venemaa kaitsepühakutest. Allikad: George Ferguson "Märgid ja sümbolid kristlikus kunstis"; "Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid". Koostanud Kristi Tarand |
||