30. juuni |
| PÜHAD ROOMA KIRIKU ESIMÄRTRID KOLLEKT Jumal, taevane Majesteet, kes Sa Rooma linna pühade esimärtrite verega pühitsesid, kinnita meid selles võitluses osalenute kindlusega, et koos nendega võidu üle rõõmu tunda võiksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Pärast Rooma linna tulekahju keiser Nero poolt korraldatud tagakiusamiste ajal hukkus palju ustavaid, mida tunnistavad paganlik kirjamees Tacitus (Annales 15, 44) ja Rooma piiskop Clemens oma kirjas korintlastele (pt. 5-6). |
29. juuni |
 PÜHADE APOSTLITE PEETRUSE JA PAULUSE SUURPÜHATallinna Kiriku Templipüha KOLLEKT Püha Jumal, kes Sa selle päeva pühade apostlite Peetruse ja Pauluse suurpühaks andsid, võimalda oma Kirikul kõiki neid eeskirju järgida, mis nad on esitanud kristliku religiooni põhialustena Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Paulus, Kristuse Jeesuse sulane, kutsutud apostel, välja valitud kuulutama Jumala evangeeliumi, mida Jumal on muiste oma prohvetite kaudu pühades kirjades tõotanud [---] kõigile Roomas olevaile Jumala armastatuile, kutsutud pühadele: Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt! Rm 1,1-2.7 "Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas." Mt 16,18-19 |
28. juuni |
 PÜHA PAULUS I, PAAVSTPaulus I oli pärit aristokraatlikust suguvõsast. Ta jäi koos venna Stephanusega lapsepõlves vaeslapseks ja toodi Lateraani paleesse, kus paavst Zacharias (741-52) nimetas mõlemad diakoniks. 752.a. valiti Stephanus paavstiks ja peale tema surma 26. aprillil 757 valiti paavstiks Paulus I. Stephanuse ajal rajati 753.a. Kirikuriik ja Paulusel tuli võidelda noore riigi püsimise eest, mida ohustas Lombardia kuningas Desiderius, kes tungis mitmel korral Kirikuriigi aladele. Bütsantsi keiser Konstantinos V algatas uuesti piltide austamise keelu, mille tühistamise eest Paulus I võitles. Kui piltide austajaid hakati taga kiusama, lubas paavst põgenikele kaitset. Allikad: J.N.D Kelly “Dictionary of Popes.” “Pope Paul I,” J.P. Kirsch Transcribed by Douglas J. Potter http://www.newadvent.org/cathen/11577a.htm |
28. juuni |
 PÜHA IRENAEUS, PIISKOP JA MÄRTER(Mälestuspäev) KOLLEKT Suur Jumal, kes Sa püha piiskop Irenaeuse õiget õpetust ja kirikurahu kinnitama saatsid, aita meil tema eestkostel usus ja armastuses uueks saada, et ühtsust ja üksmeelt oma ligimeste vahel alati säilitada püüaksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Irenaeus sündis umbes 130. a. Veetis oma noorusaastad Smürnas, kus oli selle linna piiskopi püha Polykarpuse õpilaseks. 177. a. oli ta juba Gallias Lyoni linnas, kus omandas preestripühtitsuse. Peagi valiti ta ka mainitud linna piiskopiks. Kirjutas hulga teoseid, peamiselt katoliikliku doktoriini kaitseks gnostikute vastu. Pärimuse kohaselt suri aastal 200 märtrisurma. |
27. juuni |
 ALEKSANDRIA PÜHA KYRILLOS, PIISKOP JA KIRIKU DOKTORKOLLEKT Kõigeväeline taevane Isa, kes Sa õndsa piiskopi Kyrillose pühima Neitsi Maarja jumalaemaduse eestseisjaks tegid, luba, et Jumalasünnitajale au andes Kristuse, Sinu Poja lihakssaamise läbi pääseksime, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Aleksandria püha Kyrillos sündis 370. a. Elas mõnda aega kloostris ja pühitseti preestriks, siis oli ta oma onu, Aleksandria piiskopi lähikondlaseks ja sai 412. a. tema järglaseks, võitles Nestoriuse eksiõpetuse vastu, juhatas Efesose üldkirikukogu ning kirjutas palju katoliiklikku õpetust selgitavaid ja kaitsvaid teoseid. Ta suri 444. a. |
24. juuni |
 PÜHA RISTIJA JOHANNESE SÜNNIPÄEV. SUURPÜHA KOLLEKT Luba, kõikvõimas Jumal, et Sinu lähedased õndsuse teed käies püha eelkäija Ristija Johannese julgustuse abil tema kuulutuse täitumise, Jeesuse Kristuseni, jõuaksid, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. PÜHA RISTIJA JOHANNES Ristija Johannes oli Jeruusalemma preestri Sakariase ja Neitsi Maarja nõbu Eliisabeti poeg. Sakarias ja Eliisabet olid Jumala ees õiged, kuid õnnetud, kuna neil ei olnud lapsi. Nad olid juba üsna eakad kui Sakariasele ilmus peaingel Gabriel, kes ütles: "Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes. Ja temast on sul rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest, sest ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba oma ema ihus.“ Lk 1,13-15 Sakarias ei uskunud alul ingli teadet, küsis temalt tunnustähte ja jäi ajutiselt tummaks. Lapsekandmise ajal külastas Eliisabetti tema nõbu Maarja, kes oli ingli läbi teada saanud Eliisabeti suurest õnnest. Kui Eliisabetile sündis poeg, nõudis ta, et lapse nimeks pandaks Johannes. Aga naabrid ja sugulased ütlesid talle: "Su suguvõsas pole kedagi selle nimega." Ja nad viipasid ta isale, et saada teada, kuidas tema tahaks last nimetada. Sakarias palus lauakese ning kirjutas: "Johannes on tema nimi." Ja kõik imestasid. Aga otsekohe läksid ta suu ja keelepaelad lahti ning ta hakkas rääkima, ülistades Jumalat. Lk 1, 61-64 Püha Johannes lahkus juba lapseeas oma vanemate juurest ning asus kõrbesse elama. Tema välimuse kohta väidab Püha Markus, et Johannese riided olid kaamelikarvadest ja ta niuete ümber oli nahkvöö ning ta sõi rohutirtse ja metsmett. Mk 1,6 Samuti loeme Markuse Evangeeliumist: ...nii sündis, et Ristija Johannes oli kõrbes ja kuulutas meeleparandusristimist pattude andeksandmiseks. Mk 1,4 Noore mehena nägi Johannes jumalikku ilmutust, milles tal kästi hakata ristima teda kuulama tulnud inimesi: "Mina ristin veega, aga teie keskel, kuigi teie teda ei tea, seisab juba see, kes tuleb pärast mind. Mina ei ole väärt tema jalatsipaelagi lahti päästma." See juhtus Betaanias, sealpool Jordanit, kus Johannes oli ristimas. Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: "Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu. Tema ongi see, kelle kohta ma ütlesin: Pärast mind tuleb mees, kes on olnud minu eel, sest tema oli enne kui mina. Minagi ei teadnud, kes ta on, kuid ma olen tulnud ristima veega selleks, et tema saaks avalikuks Iisraelile." Jh 1,26-31 Meeleparandusele kutsuva sõnumi mõjul lasid paljud inimesed end ristida. Ka Jeesus ise tuli Johannese juurde ja viimane ristis ta. Johannes nõudis ka kuningas Heroodeselt, et see oma patte kahetseks, kuid viimane käskis Johannese vangistada. Vanglas kuulis Johannes Jeesuse poolt sooritatud imetegudest ja saatis kaks oma jüngrit küsima, kas ta on ikka tõeline Kristus. Jeesus ütles Johannese kohta: „Tema ongi see, kellest on kirjutatud: Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala, kes tasandab sinu tee su ees. Ma ütlen teile, ei ole naisest sündinute seas kedagi suuremat Johannesest [---]“ Lk 7,27-28 Peamine patt, mida Johannes Heroodesele ette heitis, oli viimase abielu oma surnud poolvenna Filippuse naise Heroodiasega. Heroodias oleks meelsasti tahtnud lasta Johannese kohe hukata, kuid Heroodes kartis, kuna teadis, et Johannes on püha ja õige mees. Heroodese suurel sünnipäevapeol meeldis talle Heroodiase tütre Salome tants niivõrd, et kuningas oli valmis tüdrukule tantsu eest maksma mida tahes. Ema käskis tütrel küsida Ristija Johannese pead. Heroodes küll kahetses oma kergemeelset lubadust, kuid Johannese pea löödi maha. Ja kui Johannese jüngrid said sellest kuulda, tulid nad ja viisid ta surnukeha ära ning panid selle hauakambrisse. Mk 6,29 Arvatavsti maeti Ristija Johannes Sebastesse Samaarias, kus keiser Julianus Apostata laskis ta haua hävitada. Püha Ristija Johannes on Torino, Genova, Firenze ja ristimise kaitsepühak. Vaata lisaks: Stseenid Püha Ristija Johannese elust |
22. juuni |
 PÜHAD JOHN FISHER, PIISKOP ja THOMAS MORE, MÄRTRIDKOLLEKT Taevane Kuningas, kes Sa õigeid märtrikrooniga ehid, tee, et pühade Johni ja Thomase vahendusest kinnitust saades suuga tunnistatud usu tegelikkuses ellu viiksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. John Fisher sündis 1469. a. Inglismaal, õppis Cambridges teoloogiat, sai preestriks ja hiljem Rochesteri piiskopiks. Suhtus oma töösse tõsiselt, visiteerides sageli oma hoolealuseid, kirjutas oma aja eksiõpetuste vastu ja oli väljapaistev hingehoidja. Thomas Morus sündis 1477. a., õppis Oxfordis, abiellus, tal oli poeg ja kolm tütart. Sai kuninga kantsleriks, kirjutas mõned teosed religiooni kaitseks ja riigiaparaadi paremaks organiseerimiseks. Mõlemad hukati 1535. a. kuningas Henry VIII käsul, kuna nad keeldusid tema abielulahutust õigeks tunnistamast. John Fisher 22. juunil, Thomas Morus 6. juulil. Ajal, mil John Fisher vanglas hukkamist ootas, määras paavst Paulus III ta kardinaliks. Pildil: Thomas More. Hans Holbein, noorem, 1527 |
22. juuni |
 NOLA PÜHA PAULINUS, PIISKOPKOLLEKT Jumal, meie elu eesmärk, kes Sa püha piiskop Paulinuse vaesusearmastuse ja pastoraalse hoole poolest ülevaks tegid, anna tema armastus meile eeskujuks, kelle teeneid täna mälestame Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Nola Paulinus sündis Burdigalas, Gallias, 355. a. Vaimustus algul ilmlikust karjäärist, abiellus ja talle sündis poeg. Pürast nädalavanuse poja surma 390. aastal ta pöördus, lasi end ristida, ütles lahti kogu oma varandusest ning otsides elule mõtet asus mungana Nola linna. Linna piiskopiks saades viis sisse püha Felixi austamise, aitas põgenikke ja kergendas tunduvalt raskete aegade koormat. Paulinus on tuntud ka oma aja väljapaistva luuletajana. Ta suri 431. a. |
21. juuni |
 PÜHA ALOISIO GONZAGA, ORDUVEND1568-1591 KOLLEKT Jumal, taevaste kingituste lähetaja, kes Sa püha Aloisio hingepuhastuse ja patukahetsuse nii imepäraselt ühendasid, luba meil, kui oma südame rikkumatuse minetanud oleme, tema teenete, eestkoste ja eeskuju varal oma patte südamest kahetseda Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Aloisio Gonzaga sündis 1568. a. Mantova lähedal Lombardias, krahvi perekonnas. Saanud emalt jumalakartliku kasvatuse, jättis ta noormeheks sirgudes oma pärusosa vennale ning astus jesuiitide ordusse. Rooma haiglais abivajajate eest hoolitsedes nakatus ise ja suri 1591. a. Kanoniseeriti 1726. aastal. Noorte, eriti noorte preestrite, noviitside, seminaristide kaitsepühak. |
20. juuni |
 PÜHA SILVERIUS, PAAVST8. juuni 536 – 11. november 537, suri 2. detsembril 537 Silveriuse isa oli paavst Hormisdas (514-23) ning Silverius oli alamdiakon kui paavst Agapetus I (535-36) suri 22. aprillil 536 Konstantinoopolis. Idagootide kuningas Theodahad mõjutas vaimulikkonda langetama valikut Silveriuse kasuks, keda kuningas pidas endale vastuvõetamaks kandidaadiks, sest Bütsantsi keiser Justinianus I oli alustanud ariaanide tagakiusu. Samal ajal pakkus keisrinna Theodora, teadmata sündmuste arengust Roomas, paavstitooli monofüsiitlikult meelestatud diakon Vigiliusele, kes oli Konstantinoopolis saadikuna. Vigilius kiirustas Rooma, kus ta leidis Silveriuse juba valituna. Silveriuse kukutamiseks tungis detsembris 536 väepealik Belisarius Rooma, kuid paavsti kukutamise katse ei õnnestunud. Seejärel süüdistati Silveriust võltsitud dokumendi alusel suhtlemises gootidega. 11. märtsil 537 võttis Belisarius temalt palliumi, degradeeris ta mungaks ja ühtlasi tagandas paavsti. Üks alamdiakon teatas, et Silverius pole enam paavst ja 29. märtsil valiti Belisariuse toetusel uueks paavstiks Vigilius (537-55). Silverius saadeti eksiili Patara saarele Anatoolia lähedal, kuid kohalik piiskop protesteeris paavsti ebainimliku kohtlemise pärast. Keiser laskis Silveriuse saata tagasi Rooma, et tema üle peetaks kohtuprotsess ja kui paavst leitakse olevat süüdi, saata ta teisele ametikohale, süütuna aga taastada tema positsioon. Vigilius saatis keisri otsusest hoolimata Silveriuse Palmaria saarele, kus Silverius astus 11. novembril oma ametikohalt tagasi ja suri mõni nädal hiljem nälja ja kurnatuse tõttu. Allikad: J.N.D Kelly “Dictionary of Popes.” “Pope St. Silverius,” J.P. Kirsch Transcribed by Robert B. Olson. http://www.newadvent.org/cathen/13793a.htm |
19. juuni |
 PÜHA ROMUALDUS, ABTKOLLEKT Armuline Jumal, kes Sa püha Romualdase läbi kloostrielu taas uuendasid, õpeta meid iseennast ära salgama, et õnnistegija jälgedes õnnelikult taevariiki jõuaksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Romualdus sündis Ravennas X sajandi keskel ja valis üksiklasetee. Rändas palju aastaid üksindust otsides ja väikseid kloostreid rajades mööda maailma. Oma ajajärgu munkluse lõtvade kommete leppimatu vaenlasena harjutas ta innukalt voorusi ja püüdles täiuslikkuse poole. Ta suri 1021.a. Val di Castros. |
13. juuni |
 PÜHA ANTONIUS PADUAST, PREESTER JA KIRIKU DOKTORKOLLEKT Kõikvõimas igavene Jumal, kes Sa püha Antoniuse oma rahvale väljapaistvaks õpetajaks andsid, anna ta ka meile eestkostjaks, et tema abil kristliku elu põhimõtteid järgides kõikidele raskustele vaatamata Sinu omaks jääksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Antonius Paduast sündis Lissabonis, Portugalis, a.1195. Astus algul augustiinlaste ordusse, kuid läks pärast preestrikspühitsemist üle frantsisklaste ordusse ja siirdus kuulutusreisile Aafrikasse, pidi aga haiguse tõttu sellest ettevõttest peagi loobuma. Paranenult jutlustas ta edukalt nii Itaalias kui Prantsusmaal, tuues paljusid eksiõpetusse langenuid Kiriku rüppe tagasi. Oli esimeseks teoloogiaõpetajaks oma orduvendade seas ja kirjutas palju selge õpetuse poolest silmapaistvaid jutlusi. Ta suri Paduas 1231. a. |
11. juuni |
 PÜHA BARNABAS, APOSTELKOLLEKT Jumal, apostlite õpetaja, kes püha Barnabase usu ja Püha Vaimuga täidetuna paganaid pöörama läkitasid, tee, et Kristuse Evangeelium, mida ta väsimatult kuulutas sõnas ja teos, kõigile rahvastele hingelähedaseks saaks Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Barnabas sündis Küprose saarel. Evangeeliumis on teda mainitud kui üht esimest Kristuse õpilast. Kuulutas esmalt Antiookias, siis oli püha Pauluse saatjaks tema esimesel rännakul. Viibis apostlite kontsiilil Jeruusalemmas ja naases kodumaale, kus evangeliseeris kuni surmani. |
9. juuni |
 PÜHA SÜÜRIA EFRAIM (EPHRAEM), DIAKON ja KIRIKU DOKTORKOLLEKT Issand, täida meie südamed Püha Vaimuga, kelle valgustusel püha ja vooruslik diakon Efraim Sinu müsteeriume nii kõrgeks kiitis Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Süüria Efraim (lad. Ephraem Syrus) sündis Nisibis 306. a. kristlikus perekonnas. Saanud diakoniks, tegi ta kuulutustööd oma kodumaal ja Edessas, kuhu rajas ka kateheetide kooli. Pühendades küll suurema osa energiast askeetlikele harjutustele, ei jätnud ta hooletusse jutlustamist ja kirjutamist, vaid lülitus intensiivselt oma kaasaja teoloogiliste probleemide lahendamisse. Ta suri 373. a. |
6. juuni |
 PÜHA NORBERT, PIISKOPKOLLEKT Jumal, kõigi tõeotsijate valgus, kes Sa püha piiskop Norberti oma Kirikus nii kõne kui pastoraalse hoole poolest väljapaistvaks tegid, luba, et usurahvas tema eestkostel tõelistest vaimulikest juhituna Sinu Südant ja ülestõusmise rõõmu leida suudaks Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Norbert sündis 1080. a. Reinimaal ja oli Gennepi krahvide soost, pöördus ilmlikust elust ja liitus 1115 .a. vaimulikkonnaga. Ta kuulutas Evangeeliumi, töötas mitmeis paigus, peamiselt Prantsusmaal ja Saksamaal. Oma mõttekaaslasist asutas ta premonstraatlaste ordu ja rajas mõned kloostrid. 1126. a. Magdeburgi peapiiskopiks valituna reformeeris ta oma piiskopkonna kirikuelu ja omas kuulutustöös edu ka paganate juures. Püha Norbert suri 1134. a. Vaata ka: www.premontre.org |
5. juuni |
 PÜHA BONIFATIUS, PIISKOP JA MÄRTERKOLLEKT Issand, olgu püha märter Bonifatius meile eestkostjaks, et usku, mida ta kuulutas ja verega kinnitas, raugematu visadusega peaksime ja tegudes väljendaksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Bonifatius sündis Inglismaal 673. a. paiku ja astus Exeteri kloostrisse. 719. a. suundus ta paavsti korraldusel Saksamaale Evangeeliumi kuulutama. Tema töö kandis rohket vilja. Pühitsetud Mainzi piiskopiks, läkitas ta oma alluvaid misjonireididele Baierisse, Tüüringisse ja Frankimaale, kuhu peagi kirikud ehitati. Pidas hulga sinodeid ja tegeles seadusandlusega. Püha Bonifatius tapeti misjoniretkel friiside juurde kohalike paganate poolt 754. a. Tema põrm puhkab Fulda kloostris. |
PÜHIMA NEITSI MAARJA PUHTAIM SÜDA |
 AD MMVI - 24. juuniKOLLEKT Palu meie eest, püha Jumalasünnitaja, et me Sinu puhtaima südame eestkostel kord taevariiki jõuaksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Esimesena viidi see tähtpäev sisse oratoriaanide ordus Jean Eudese poolt. Üldisesse kirikukalendrisse viis selle aga alles paavst Pius XII 1944. a. Seda püha peetakse laupäeval pärast Jeesuse Pühima Südame Suurpüha. |
3. juuni |
 PÜHA CHARLES LWANGA JA TEMA KAASLASED, MÄRTRIDKOLLEKT Jumal, tunnistajate tugevus, kes märtrite verest kristluse seemne oled teinud, palume Sind, et see kiriku põld, mis pühade Charles'i ja tema kaaslaste verega kastetud, Sinu auks kestvalt vilja kannaks Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. 1885-1887. a. hukkusid Ugandas paljud kristlased kuningas Mwanga poolt korraldatud tagakiusamiste läbi. Mõned neist olid varem kuninga enda lähikondlased, kellest silmapaistvamad olid Charles Lwanga (Carolus Lwanga) ja tema 21 kaaslast, kes osalt mõõgaga tapeti, osalt põletati, kui nad kuninga häbematuid soove täitmast keeldusid. |
JEESUSE PÜHIMA SÜDAME SUURPÜHA |
 AD MMVI 23. juunilKOLLEKT Luba, kõigeväeline Jumal, et Sinu Poega austades ja tema armastuse eeskuju järgi elades taevaste andide allikast ülevoolavat armu võiksime ammutada Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Jeesuse Pühima Südame suurpüha on hiliskeskaegse päritoluga. Esimesena viisid sellekohase püha oma ordukalendrisse oratoriaanid (vt. Jean Eudes - 19. august) ja pühitsesid seda esmakordselt 20. oktoobril 1672. a. Margarete Maria Alacoque'i nägemused 1673-1675. a. olid mõjusaks hääleks Jeesuse Pühima Südame suurpüha tähistamise poolt, et see toimuks reedel pärast Kristuse Pühima Ihu suurpüha. Kogu Kiriku tarvis ordineeris selle püha aga alles paavst Pius IX 1856. a. Tema hilisemate ametijärglaste poolt ülendati see tähtpäev suurpühaks. |
2. juuni |
 PÜHAD MARCELLINUS JA PETRUS, MÄRTRID KOLLEKT Suur Jumal, kes meid pühade märtrite Marcellinuse ja Petruse veretunnistuse kirkusega katad ja ümbritsed, toetagu nad meid oma eestpalvetega, et nende jälgedes edusamme teeksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Pühade Marcellinuse ja Petruse märtüürium leidis aset Diocletianuse-aegsete tagakiusamiste ajal. Antud veretunnistuse üksikasju on kirjeldanud paavst Damasus. Marcellinuse ja Petruse pead raiuti maha ja nende kehad maeti Labicanuse tee lähedale kahe loorberipuu alla, kuhu ehitati pärast Milano sallivusedikti väljakuulutamist kristlik basiilika. |
1. juuni |
 PÜHA JUSTINUS, MÄRTERu.100-165 KOLLEKT Jumal, vääramatu tõe Kuningas, kes ristil jõleduse püha märter Justinuse jaoks Jeesuse Kristuse imeliseks tarkuseks muutsid, kinnita meid, tema eestkostel eksimuste ringist välja murdes usus vankumatult püsima Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. PÜHA JUSTINUS, MÄRTER Püha Justinus, filosoof ja märter, sündis Nabluses, Samaarias, 2. sajandi alguses paganlikus perekonnas. Saanud kristlaseks, kirjutas ta kristluse kaitseks mitmeid teoseid, millest on meieni säilinud vaid kaks: "Apoloogia" ja "Dialoog Tryphonusega". Avas Roomas kooli ja pidas mõned avalikud arutelud kristluse kaitseks. Ta suri koos paljude teiste mõttekaaslastega Marcus Aureliuse ajal 165. a. märtrisurma. |
KRISTUSE PÜHIMA IHU JA VERE SUURPÜHA |
 Corpus ChristiAD MMVI 18. juuni PALVE Suur Jumal, kes Sa Pühimas Sakramendis meile oma kannatuse mälestuse jätsid, võimalda meil Sinu Ihu ja Vere müsteeriumi sedavõrd austada, et meie Sinu lunastuse vilja enestes alati kogeda võiksime, kes Sa elad ja valitsed igavesti. Aamen. Kristuse Pühima Ihu ja Vere suurpüha (Corpus Christi) pühitsetakse pühapäeval, mis järgneb Püha Kolmainu suurpühale, austades eriliselt Püha Euharistiat. Varem pühitseti seda püha neljapäeval, pärast Kolmainu Suurpüha, paralleelselt Kristuse Püha Õhtusöömaaja austamisega Suurel Neljapäeval. Juba keskajal muutus Pühima Sakramendi eriline austamine aktuaalseks. Corpus Christi sai mandatoorseks pühaks Rooma Kirikus 1312. aastal. Aga juba sajand varem ajendasid Mont Corilloni püha Juliana nägemused Pühima Sakramendi püha pühitsemist. Juliana, kellest sai 1206 augustiini nunn Liege'is, Prantsusmaal, tundis erilist austust Pühima Sakramendi vastu. Ta rääkis oma nägemustest Liege'i piiskopile Robert de Thoretele ning Liege'i kardinaldiakonile Jaques Panaleonile, kellest hiljem sai paavst Urbanus IV, ja tegi ettepaneku Pühimat Sakramenti eriliselt pühitseda. 1264. aastal viis Liege'i piiskop Thorete selle lokaalpühana sisse oma piiskopkonnas. Paavst Urbanus IV avaldas 8. septembril 1264 bulla Transiturus, milles, olles eelnevalt ülistanud Meie Õnnistegija armastust, nagu see väljendub Pühas Õhtusöömaajas, seadis sisse Corpus Christi pühitsemise kogu Kirikule neljapäeval, pärast Kolmainu Püha. Rohkem kui neli aastakümmet hiljem, 1311, andis paavst Clementinus V välja uue dekreedi, milles palus selle püha kinnitamist. Kinnitamine leidis aset paavst Johannes XXII, Clementinus V järeltulija poolt. Protsessioon Kristuse Pühima Ihu ja Vere suurpühal on muutunud traditsiooniks kogu Euroopas. Kristuse Pühima Ihu ja Vere suurpühal õnnistatakse maarohtu ja lilli nii inimeste kui loomade tarbeks, nii toiduks kui rõõmuks. Samal päeval õnnistatakse ka perekondi koos lastega, et neis alati rahu ja üksmeel valitseda võiks. Sama õnnistust võib saada ka Kristuse Ihu ja Vere suurpühale järgneval pühapäeval. Õnnistus on mõeldud ka maarohtude ja lillede seemnetele. Kristuse Pühima Ihu ja Vere suurpühal lauldakse hümne Lauda Sion Pange Lingua Tantum Ergo |
PÜHIMA KOLMAINU SUURPÜHA |
 AD MMVII - 3. juuniPALVE Jumal, armastav Isa, kes Sa tõe Sõna ja pühitseva Vaimu läbi oma imelist olemust inimestele selgitanud oled, anna meile, et pühas usus Kolmainu igavest kirkust tunnistades Tema Ainujumalust võimu ülevuses kummardada võiksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Pühima Kolmainu suurpüha peetakse Nelipühadele järgneval pühapäeval. See püha toob meieni vana kirikliku dogma Püha Vaimu väljumisest Isast ja Pojast. Mõte Kolmainupüha sisseviimisest tekkis juba seoses võitlusega Ariuse eksiõpetuse vastu IV sajandil. Kogu Kirikule ordineeris selle püha aga alles paavst Johannes XXII 1334. a. Avignoni vangipõlves. |
EESTPALVED