31. mai |
 PÜHIMA NEITSI MAARJA KÜLASKÄIGUPÜHAJa Eliisabet sai täis Püha Vaimu ja hüüdis suure häälega: "Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili! Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde? Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast." Lk 1,41b-44 PALVE Kõikvõimas igavene Jumal, kes Sa õndsat Neitsi Maarjat Sinu Poja kandmise ajal Eliisabetti külastama saatsid, hoia meid, et Pühale Vaimule kuulekaina Sind igavesti kõrgeks kiidaksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Pühima neitsi Maarja külaskäigupüha pühitseb Maarja külaskäiku nõbu Eliisabeti juurde, kellele peaingel Gabriel oli teatanud, et see sünnitab peagi Ristija Johannese. Just Eliisabet sai esimesena aru Jeesuse tõelisest olemusest, öeldes: "Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde?" (Lk 1,43). Maarja külastuskäigu püha pärineb frantsiskaani mungaordu 1263. a. privaatkalendrist. XVI sajandil laiendas paavst Pius V selle kogu Kirikule. |
27. mai |
 CANTERBURY PÜHA AUGUSTINUS, PIISKOPPALVE Igavese selguse Jumal, kes Sa püha Augustinuse kuulutuse läbi Inglismaa paganad oma Evangeeliumi valgusele juhtisid, anna tema töödele jätku, et nende viljad Sinu Kirikus igaveseks püsima jääksid Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Canterbury püha Augustinus saadeti 597. a. paavst Gregorius Suure poolt püha Andrease kloostrist Inglismaale Evangeeliumi kuulutama. Tõusnud Canterbury piiskopiks, suutis ta kohaliku kuninga Ethelberti heasoovlikkust kasutades paljusid Kristusele võita ning ehitas Kenti piirkonda mõned kirikud. Esimene Canterbury peapiiskop. Ta suri 26. mail 605. a. Tema säilmed on pühade Peetruse ja Pauluse Kirikus Canterburys. |
26. mai |
 PÜHA FILIPPO NERI, PREESTERPALVE Jumal, helduse ja halastuse hoovus, kes Sa oma sulastele pühaduse kirkust ei keela, lase meil süttida Püha Vainu tulest, mis püha Filippo südames nii imeliselt leegitses Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Filippo Neri sündis Firenzes 1515. a. Rooma siirdununa koondas ta enda ümber noorukeid, kes kristlikult elada soovisid ja moodustas neist grupi, mis vaeste ja haigete eest hoolitses. Saanud 1551. a. preestriks, organiseeris ta Oratooriumi, kus viidi läbi vaimulikke harjutusi, lauldi kirikulaule ja pühenduti heategevusele. Püha Filippo Neri rõhutas eriliselt ligimesearmastust, evangeelset lihtsust ja rõõmsameelset tegevust Jumala auks. Ta suri 1595. a. Vaata ka: http://www.interlog.com/~spnhouse/whois.html |
25. mai |
 MARIA MAGDALENA DE’ PAZZI, NEITSIPALVE Rüvetamatuse Jumal, kes Sinu armastust järginud Maria Magdalena taevaste kingitustega ehtisid, lase meil teda tänasel päeval austades tema vaimsest puhtusest ja ennastsalgavusest eeskuju võtta Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Maria Magdalena de' Pazzi sündis Firenzes 1566. a. Jumalakartuses üleskasvatatud, astus ta karmeliitide ordusse, kus veetis oma elupäevad tagasitõmbununa, enda ärasalgamises ja palves Kirikus läbiviidavate reformide eest. Ta juhtis paljusid täiuslikkuse teele. Jumal kinnitas tema pühadust paljude imetegudega. Ta suri 25. mail 1607. a. Kanoniseeriti 1669. a. paavst Clemens IX poolt. |
25. mai |
 PÜHA GREGORIUS VII, PAAVSTPALVE Anna Issand, oma Kirikule kindluse vaimu ja janu õiguse järele, milles Sa paavst Gregoriuse nii ülevaks tegid, et ta ülekohtule vastu astudes vankumatult kõige hea ja õiglase eest seisis Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Gregorius VII oli paavst 22. aprillist 1073 25. maini 1085. Hildebrand sündis 1020. aasta paiku Toskaanas talupoja peres ja alustas oma vaimulikukarjääri paavst Gregorius VI (1045-46) kaplanina, saates Gregoriust tema kukutamise järel eksiili Kölni. Gregorius VI surma järel viibis Hildebrand mõnda aega Cluny’s, kuid paavst Leo IX (1049-54) kutsus ta tagasi Rooma, kus ta ordineeriti ja nimetati Rooma varahoidjaks ja Püha Pauluse kloostri prioriks. 1054.a. ja 1056.a. viibis ta Prantsusmaal ja 1057.a. Saksamaal misjonireisidel. 1059.a. sai temast ülemdiakon, kuna eelmine paavst Stepphanus IX (1057-58) võttis Rooma vaimulikkonnalt ja rahvalt vande, et tema surma järel ei valitaks paavsti enne kui Hildebrand on oma järjekordselt misjonilt jõudnud tagasi, kuid rühm aadlikke rikkus vannet ja seadis Stephanuse surma järel võimule Benedictus X. Kui Hildebrand jõudis tagasi Rooma, valiti uueks paavstiks Nicolaus II. Oma mõju tõttu oli Hildebrand kirikupoliitika kujundaja paavstide Leo IX, Victor II, Stephanus IX, Nicolaus II ja Alexander II ajal. Gregorius VII lasi end ametisse pühitseda 29. juunil, apostlite Peetruse ja Pauluse päeval. Olles näinud 1035-48 valitsenud paavstide keerulist poliitilist olukorda, vaimulikkonna sekulariseerumist ja ilmalike valitsejate püüdlusi mõjutada paavste, sai Gregoriusest mõjukas paavst, kes reformeerimise läbi soovis neid probleeme likvideerida. Vaimulikkonna kõlbluse eest seistes kinnitas Gregorius VII varasemate paavstide otsuste alusel tsölibaadi kohustuse. Ta rõhutas paavsti võimu ülimuslikkust ilmaliku võimu üle. Investituuritüli tõttu (õigus määrata vaimulikke) pani paavst keiser Heinrich IV kirikuvande alla, sest Saksa piiskopid olid paavsti 1076.a. tagandanud. Seejärel muutus poliitiline olukord Saksamaal keisri jaoks keeruliseks ja 1077.a. käis Heinrich IV Canossas oma õigusi taastamas. Jõudnud tagasi Saksamaale, lõi keiser seal korra majja ja 1080.a. pani paavst ta uuesti kirikuvande alla, tagandades ta troonilt ja nimetades uueks keisriks Švaabi Rudolfi, kes varsti suri. Seepeale lasi Heinrich IV uueks paavstiks valida Ravenna peapiiskopi, kes nimetas end Clemens III. Heinrichi tungimisel Rooma lahkus Gregorius VII Monte Cassinosse ja sealt Salernosse, kus ta suri. Allikad: J.N.D Kelly “Dictionary of Popes.” “Pope Gregory VII,” Thomas Oestreich Transcribed by Janet van Heyst http://www.newadvent.org/cathen/06791c.htm |
25. mai |
 PÜHA BEDA AUVÄÄRNE, PREESTER ja KIRIKU DOKTORPALVE Ülima tarkuse Jumal, kes oma Kirikule püha preester Beda harituse läbi kuulsust tõid, luba meil tema tarkusest kinnitust ja tema eestkostest abi leida Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinaga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Sündis Wearmouth'i kloostri valdustes Inglismaal 673. a. Benediktiini munk. Oli püha Benedictus Biscop'i õpilane. Ordineeriti preestriks 702 Beverly püha Johannese poolt. Teenis Jumalat nii suuliselt õpetades kui kirikuisade ja Pühakirja kohta uurimusi kirjutades. On kirjutanud ka ajaloost, retoorikast, matemaatikast, muusikast, astronoomiast, luulest, grammatikast, filosoofiast. Oli oma aja õpetatumaid mehi. Tema kirjutise Historia Ecclesiastica põhiteemaks on Kiriku vaimsuse, õpetuse ja kultuuri koosmõju vägivalla ja barbaarsuse vastu. Meie teadmised Inglismaast enne 8. sajandit pärinevad suures osas Beda kirjutistest. Ta suri 735. a. Kanoniseeriti paavst Leo XIII poolt 1899, samal aastal kuulutati ka Kiriku doktoriks. Lektorite kaitsepühak. |
20. mai |
 PÜHA SIENA BERNARDINO, PREESTERPALVE Taevane Isa, kes Sa õndsa preestri Bernardino Jeesuse pühima Nime armastuses nii erandlikult esile tõid, süüta meie hingedes tema teenete ja palvete vahendusel oma igavese armastuse tuli Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Siena Bernardino sündis Massas, Toscanas, 1380. a. Ta õppis õigusteadust Sienas. Kui 1400 puhkes selles linnas katk, hoolitses ta haigete eest. Astunud frantsiskaanlaste ordusse (Fratres Minores), sai ta peagi preestriks ja jutlustas edukalt kogu Itaalias, rõhutades eriti pühendumist Jeesuse pühimale Nimele. Oma ordu õpetussüsteemi ja distsipliini arendamises on tal suuri teeneid. Püha Siena Bernardino on kirjutanud ka teoloogilisi teoseid. Talle pakuti kolme piiskopkonda, kuid ta keeldus, et misjonitööd jätkata. Ta suri 1444. a. |
19. mai |
 PÜHA CELESTINUS V, PAAVSTCelestinus V oli paavst 5. juulist 13. detsembrini 1294. Pietro del Morrone sündis 1210.aasta paiku talupoja perekonnas üheteistkümnenda lapsena kaheteistlapselises peres. Ta astus noorelt benediktiini kloostrisse, mille järel tõmbus Morrone mäel asuvasse koopasse eraklusse ja 1245.a. siirdus sealt avalikuse tähelepanu eest Maiellasse. Teda järgivad õpilased (hiljem tuntud kui tsölestiinid) inkorporeeris paavst Urbanus IV (1261-64) 1263.a. benediktiini ordu koosseisu ja kohalik piiskop lubas Pietrol ehitada Morrone mäele kiriku. Saavutamaks tsölestiinide sõltumatust piiskoplikust alluvusest reisis Pietro jalgsi 1274.a. Lyonis toimuvale XIV oikumeenilisele kirikukogule ja saavutas paavst Gregorius X (1271-76) privileegi, mis kinnitas tsölestiinide sõltumatust. Pietro nimetati 1276.a. Santa Maria di Faifula abtiks ja San Spirito prioriks. Ta sai kuulsaks askeetlike eluviisidega, talle omistati mitmeid tervendamisi ja ta tõusis kohaliku kogukonna vaimseks juhiks. 1293.a. asus Pietro uuesti Morrone mäel asuvasse Püha Onofrio koopasse. 4. aprillil 1292 suri paavst Nicolaus IV (1288-92). Perekondlike ja poliitiliste probleemide tõttu lõhenenud kaksteist kardinali hakkasid valima uut paavsti, mistõttu oli kandidaatidel raske saada vajalikku kahte kolmandikku häältest. Kuna konklaav venis ja üks kardinal suri sellel ajal, leidis kardinal Malabranca 5. juulil 1294, et kirikut ei saa kauem ülemkarjaseta jätta ja toetudes prohvetikuulutusele, mille järgi pidi kirikut juhtima eremiit, valiti uueks paavstiks Pietro, kes ei kuulunud kardinalide kolleegiumisse. Saadetuna Napoli kuninga Carlo II ja tema poja poolt sõitis Celestinus V eesli seljas L’Aquilasse, kus ta pühitseti ametisse. Paraku sattus püha mees oma ametis poliitiliste intriigide ohvriks. Kuigi kardinalid tahtsid poliitilise olukorra tõttu tema ametissepühitsemist Perugias või Rietis, soovis Carlo II seda teha enda valdustes. Pealegi nõudis Carlo II, et paavst resideeruks Napolis. 18. septembril nimetas Celestinus V kaksteist uut kardinali, kellest seitse olid prantslased. Carlo II nõudel ratifitseeris Celestinus V La Junquera lepingu, mille alusel läänistati Sitsiilia saar Carlo vennale. Samuti uuendati Gregorius X poolt koostatud nõuded konklaavile, mille alusel peab konklaav algama kümme päeva peale paavsti surma. Carlo II-le anti privileeg domineerida järgmise konklaavi tegevuses. Vaatamata poliitilistele sekeldustele annetas Celestinus V privileege tsölestiinidele ja kaitses frantsiskaani spiritualiste. Paavsti sattumine üha rohkem Carlo II mõjusfääri tekitas kardinalide seas rahulolematust ja kardinal Benedetto Caetani pidas paavstiga nõu viimase tagasiastumise üle, kinnitades üha selle vajalikkust. Väidetavalt oli Caetani paavstile öelnud, et varem on selliseid juhtumeid olnud, mille tõttu astus Celestinus V 13. detsembril 1294 tagasi. 24. detsembril 1294 valiti paavstiks kardinal Caetani, kes võttis nimeks Bonifatius VIII. Celestinus, keda nüüd tunti kui vend Peetrust, tõmbus avalikust elust tagasi ja soovis minna Morrone mäele, kuid Bonifatius VIII hoidis teda valve all, kartes tõenäoliselt mitte niivõrd Peetruse mõju rahvale, kui seda, et Carlo II võib endist paavsti hakata oma huvides ära kasutama. Põgenemiskatse järel hoiti Peetrust ametlikult vangis, kus ta suri ebainimlikes tingimustes halva kohtlemise tagajärel 19. mail 1296. Paavst Clemens V kanoniseeris ta 1313. Celestinus V on raamatuköitjate kaitsepühak. Allikad: J.N.D Kelly “Dictionary of Popes.” “Pope St. Celestine V,” James F. Loughlin Transcribed by W. G. Kofron http://www.newadvent.org/cathen/03479b.htm |
18. mai |
 PÜHA JOHANNES I, PAAVST JA MÄRTERPALVE Jumal, usklike hingede tervendaja, kes seda päeva püha paavst Johannese märtrisurmaga pühitsesid, võta kuulda oma rahva palveid, et austuses tema usukindlust järgida suudaksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Paavst Johannes I valitses 13. augustist 523 18. maini 526. Ta oli diakoni poeg, pärit Toskaanast ja paavstiks saades juba kõrges eas. Tema varasemast elust pole andmete vähesuse tõttu palju teada, kui väidetavalt toetas ta 501-506 kirikulõhe ajal vastupaavst Laurentiust, mille järel vandus truudust seaduslikule paavstile Symmachusele. Johannes I ajal tuli Rooma Dionysius Exiguus, kelle poolt välja arvutatud Kristuse sünnidaatumile tugineb meie ajaarvamine. Bütsantsi keiser Justinus I alustas sel ajal ariaanide tagakiusu, mille tõttu Itaalia kuningas Theodoric, kellel seni olid olnud normaalsed suhted katoliiklastega, tundis ennast ohustatuna. Theodoric kutsus paavsti oma pealinna Ravennasse ja käskis paavstil seejärel minna Konstantinoopolisse keisrit ümber veenma. Kartes keeldumise korral katoliiklaste tagakiusu Itaalias, asus Johannes I kõrgetasemelise delegatsiooni etteotsa ja pidas Konstantinoopolis Suurel Reedel 19. aprillil 526 missa. Johannes I oli esimene paavst, kes lahkus oma ametiajal ametlikult väljapoole tänapäeva Itaalia piire. Suurejooneliselt vastuvõtust hoolimata rahuldati küll visiidi peamise eesmärgina olnud Theodorici nõudmised keisri poolt, aga mitte peamine nõue, mille tõttu oli see visiit Theodorici arvates kukkunud läbi. Traditsiooni järgi lasi ta Itaaliasse tagasi jõudnud paavsti vangistada, kuid tõepärasema versiooni järgi jättis ta paavsti Ravennasse, et selgitada talle visiidi ebaõnnestumisest tulenevaid probleeme. Mida kuningas kavatses paavstiga hiljem ette võtta, pole teada, kuid enne lõpliku otsuse langetamist suri Johannes I. Tema mälestuspäeval, 18. mail 1920, sündis Karol Wojtyla, kellest sai paavst Johannes Paulus II. Allikad: J.N.D Kelly “Dictionary of Popes.” “Pope St. John I,” Leon Clungnet Transcribed by S. Rohrbach http://www.newadvent.org/cathen/08421a.htm |
NELIPÜHA: PÜHA VAIMU TULEKU PÜHAPÄEV |
 AD MMVII - 27. maiPALVE Võimalda, kõikvõimas Jumal, et Sinu helguse sära meile teed näitaks ja valgus Sinu valgusest juhataks neid, kes Sinu armust on uuesti sündinud, et nad Püha Vaimu hingusest kinnitust leiaksid. Aamen. Nelipühad on tegelikult juutliku päritoluga lõikustänupüha Savuot, kreeka nimega Pentecoste, s.o. viiekümnes päev pärast Paasapühi. Kristlikus tähenduses sümboliseerib see Kristuse maapealset tegevust ja seega ka ülestõusmispühade-perioodi lõppu. |
14. mai |
 PÜHA APOSTEL MATTIAS. KIRIKUPÜHAPALVE Jumal, piiritu headus, kes Sa õndsa Mattiase apostliks ülendasid, luba meil tema vahetalitusel Sinu armastusest rõõmu tunda, et loeksid meid vääriliseks Sinu valitute hulka Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Kristuse ülestõusmise tunnistaja, apostlite poolt Juudas Iskarioti asemele valitud; loetakse 12-ne apostli hulka. Kuulutas Evangeeliumi rohkem kui 30 aastat Juudamaal, Kapadookias, Egiptuses, Etioopias. Suri märtrisurma 80 AD, visati kividega surnuks. Tema säilmed on Trieris ja Roomas. Temast tunnistab Ap 1, 15-26. Nimi Mattias, nagu ka Matteus, pärineb heebrea nimest Mattathiah, mis tähendab Jahve kingitus. Alkohoolikute, puuseppade, rätsepate kaitsepühak. Tema poole palvetatakse rõugete korral. |
12. mai |
 PÜHA NEREUS, MÄRTERPÜHA ACHILLEUS, MÄRTER PÜHA DOMITILLA, MÄRTER PÜHA PANCRATIUS, MÄRTER PALVE Lase meil, kõigeväeline Jumal, auväärsete märtrite Nereuse ja Achilleuse tunnistuse vankumatust lõpuni mõista, et nende eestkoste Sinu ees meile tõhusaks abiks võiks olla Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Ühe pärimuse järgi suri Pancratius 3.sajandil keiser Valerianuse ajal korraldatud kristlaste tagakiusamise käigus. Nereus ja Achilleus olid teise pärimuse järgi sõdurid, kes pöördusid ootamatult kristlusesse ja läksid kartmatult märtrisurma umbes aastal 100. Kolmanda pärimuse järgi olid Nereus ja Achilleus aga keiser Domitianuse sugulase Flavia Domitilla eunuhhid ja kojaülemad, kes pagendati kõik kristluse pärast Pontia saarele ja hukati pea mahalöömise läbi Terracinas. Vaieldes Nereuse ajaloolisuse üle on jõutud ka Pauluse kirjas roomlastele (Ro 16,15) sisalduva nimeni. Ajalooliste andmete vähesuse ja nimede sarnasuse tõttu on oletatud koguni kolme Flavia Domitilla olemasolu. Esimene oli keiser Vespasianuse abikaasa, teine tema tütar ja kolmas tütretütar ning konsul Titus Flavius Clemensi (keda mõned peavad ka paavst Clemens I) abikaasa. Legendi järgi oli üks neist kristlaste patroon, kuid näib, et kõik kolm olid mingil määral seotud kristlusega. Ühe pärimuse järgi pagendati Domitilla oma usu pärast Pandataria saarele, teise pärimuse järgi aga Pontia saarele, kuid pole välistatud, et üks Domitilla saadeti ühele ja teine teisele saarele. Allikad: “Flavia Domitilla,” P.J. Healy Transcribed by Joseph P. Thomas, http://www.newadvent.org/cathen/06098b.htm “Sts. Nereus and Achilleus, Domitilla and Pancratius,” J.P. Kirsch Transcribed by Michael T. Barrett, http://www.newadvent.org/cathen/10751a.htm Pildil: Püha Domitilla koos Pühade Nereuse ja Achilleusega. Pomarancio (u. 1598-99) |
8. mai |
 PÜHA BENEDICTUS II, PAAVSTAinus Benedictuse-nimeline paavst, kes on saanud pühakuks, valitses 26. juunist 684 8. maini 685. Ehkki Benedictus II valiti paavstiks juulis 683 koheselt pärast oma eelkäija Leo II (682-83) surma, jõudis tema valimist seadustav Bütsantsi keisri ratifitseerimisleping Rooma peaaegu aasta hiljem. Seetõttu tegi Benedictus II keisrile valimistulemuste viivituste lühendamiseks omapoolse ettepaneku, millega keiser nõustus ja edaspidi kinnitas valitud paavsti juriidiliselt Itaalias asuv eksarh. Benedictus II kaitses monotelitismi vastasena III Konstantinoopoli oikumeenilise kirikukogu otsuseid, mille tõttu sattus ta tülli Hispaanias asuva läänegootide kristliku kirikuga. Toledo metropoliit Julianus saatis paavstile usutunnistuse omapoolse versiooni, mida paavst kritsiseeris ja sai metropoliidilt terava vastuse. Benedictus II kandis hoolt vaeste eest, tema surma järel annetati vaimulikele, ilmikutest sakristaanidele ja diakonaalkloostritele 30 naela kulda. Allikad: J.N.D Kelly “Dictionary of Popes.” “Pope St. Benedict II,” Horace K. Mann Transcribed by Kryspin J. Turczynski http://www.newadvent.org/cathen/02427d.htm |
KRISTUSE TAEVAMINEMISE SUURPÜHA |
 AD 2006 - 25. maiPALVE Kõigeväeline Taevane Isa, ärata meis püha rõõm ja lase meil vagas tänupõlves Sinu tahtmist täita, et Sinu Poja Kristuse taevasseminek saaks meile taevase kirkuse ja ihu ülestõusmise lootuseks Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Aga Jeesus viis nad välja kuni Betaaniani ja, tõstes oma käed, õnnistas neid. Ja see sündis, et neid õnnistades lahkus Jeesus nende juurest ja võeti üles taevasse. (Lk 24,50-51) Kui nad taevasse vaatasid tema minekut, vaata, siis seisis nende juures kaks valgeis rõivais meest, kes ütlesid: "Galilea mehed, mis te seisate siin ja vaatate üles taevasse? See Jeesus, kes teilt võeti üles taevasse, tuleb samal kombel, nagu te nägite teda taevasse minevat." (Ap 1,10-11) Ja nemad kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalemma ja olid alati pühakojas Jumalat tänades. (Lk 24,52-53) Kristuse taevaminemise suurpüha peetakse nelikümnend päeva pärast ülestõusmispühi. Komme seda päeva eriliselt tähistada pärineb IV sajandi Jeruusalemmast. |
3. mai |
| PÜHAD APOSTLID FILIPPUS JA JAAKOBUS PALVE Püha Jumal, kes Sa pühade apostlite Filippuse ja Jaakobuse tähtpäeva rõõmus pühitseda lased, luba meil nende eestpalvete läbi Sinu Ainusündinu kannatuste ja ülestõusmise osanikena kord õndsana Sinu palet näha Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Filippus Üks Jeesuse jüngritest. Filippus sündis Betsaidas Galileas ning oli esialgu arvatavsti Ristija Johannese jünger. Johannese Evangeeliumist leiame, kuidas Jeesus Filippuse enda juurde kutsus ja see omakorda Naatanaela (tuntud ka kui Bartolomeus) kaasa tõi. Filippus oli viie tuhande mehe söötmise juures. Ta oli Jeesuse juures ka nelipühapäeval, mil Püha Vaim end jüngritele ilmutas. Filippus palus Jeesusel neile oma isa näidata. Arvatakse, et hiljem jutlustas Filippus Kreekas ja Früügias ning suri Domitianuse märtrina tõenäoliselt Hierapolises. Sinna ta ka esialgu maeti. Hiljem viidi ta põrm Rooma Kaheteistkümne Apostli basiilikasse. Püha Jaakobus (noorem) Alphaeuse ja Kristuse risti kõrval seisnud naise poeg Jaakobus võis olla Jeruusalemma esimene piiskop. Ta kirjutas "Püha Jaakobuse epistli". Rohkem pole temast aga midagi teada. Arvatavsti sai ta märtriks riidevanutaja nuia läbi, kuigi - 62. aastal oli juutide Suur Kohus käskinud ta kividega surnuks visata. Allikas: “Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid,” koostanud Kristi Tarand |
2. mai |
 PÜHA ATHANASIOS, PIISKOP ja KIRIKU DOKTORu. 296 Aleksandria - 373 Aleksandria PALVE Kõikvõimas Igavene Jumal, kes sa püha piiskop Athanasiose oma Poja jumalikkuse eest võitlejana kõigist raskustest välja tõid, luba meil tema õpetuse ja eestkoste üle rõõmustades Sinu armastusse üha enam süveneda, et edaspidi eksimustest hoiduda suudaksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Athanasios sündis Aleksandrias. Ta sai seal teoloogilise hariduse, seejärel sai temast piiskop Aleksandri sekretär. 325. aastal Nikaia esimesel kirikukogu tunnistati arianism väärõpetuseks ja Areios pandi kirikuvande alla. Athanasios koos Aleksandriga Areiose peamisi oponente. Kogu elu pühendaski ta arianismi vastu võitlemisele, kaitstes dogmat "Kristus on samane Jumal-isaga." Tänu äkilisele meelele oli ta pagenduses kokku 17 aastat ja pagendusperioode oli kokku viis. Allikas: “Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid,” koostanud Kristi Tarand |
1. mai |
 PÜHA JOOSEP, TÖÖMEESPALVE Jumal, kõikide asjade Looja, kes Sa töötamise inimsoole vältimatuks oled teinud, luba meil püha Joosepi eeskujul ja isalikul eestkostel kõik kord alustatud tööd lõpule viia, et teeniksime tasu, mida oled tõotanud Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Joosep töömehe püha viidi sisse 1955.a. paavst Pius XII poolt. Vaata ka 19. märts - JOOSEPIPÄEV |
EESTPALVED