31. juuli |
 PÜHA IGNATIUS LOYOLA1491-1556 KOLLEKT Taevase vägevuse Jumal, kes Sa oma nime suuremaks auks püha Ignatiuse kirgastasid, luba, et tema eeskujul ja abil selle maailma võitlustes kindlaina seistes koos temaga taevase aukrooni ära teenida võiksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Ignatius Loyola on Jeesuse Seltsi (Societas Jesu) rajaja ja esimene kindral. Oli baski aadlik ja Kastiilia kuninganna Isabeli asehaldur. 1521 sai Pamplona kaitsmisel Navarrasse tunginud prantslaste vastu raskesti haavata. Vahetult pärast seda elas läbi pöördumise. Eremiidiaastal Manresas koges erakordseid müstilisi elamusi. Sellal kirjutas ka esimesed lõigud oma "Vaimulikest harjutustest" (Ejercicios Espirituales, kirjutatud osade kaupa 1522-1541). See on praktikale tuginev käsiraamat, mis mõeldud saatjaks kestvalt sisekaemusse süüvivatele inimesetele, kes tahavad korraldada ja kujundada oma elu Jumala tahte kohaselt. See teos ilmus esmakordselt 1548 hispaanikeelse orginaali ladinakeelses tõlkes ning hiljem on seda välja antud peaaegu 30 keeles. Jeruusalemma-palverännaku järel (1523) sai Ignatiusele selgeks, et ta peab õppima, et inimesi tõhusamalt aidata. 1534. aastal sai ta Pariisi Ülikoolis magistrikraadi ning leidis 6 andekat poolehoidjat, kes jagasid tema püüdlusi. Pärast 1538. aastal nurjunud kavatsust alustada tegevust Pühal Maal andsid nad end paavst Paulus III käsutusse. 1540. aastal kinnitas paavst Jeesuse Seltsi ja 1541 valiti Ignatius uue ordu esimeseks kindraliks. Jesuiitide ordu oli ägedalt reformatsiooni vastu, disputeerides edukalt nii Lutheri kui Calviniga. Ordu asutas hea tasemega katoliku koole ja ülikoole. Kui Ignatius 27. juulil 1556 suri, oli ordu 11 provintsis umbes 1000 liiget. Püha Ignatius kuulutati õndsaks 27. juulil 1609 ning kanoniseeriti 12. märtsil 1622. Ta on erakute ja vaimulike harjutuste ning mõtlejate kaitsepühak. Eesti keeles ilmunud raamatud: Vello Helk. "Jesuiidid Tartus 1583-1625. Vastureformatsiooni eelpost Põhja-Euroopas". Ilmamaa, Tallinn, 2003 Albert Ebneter SJ. "Jesuiitide ordu". Johannes Esto Ühing, Tartu 1997. Vaata ka: Christoph Wrembek SJ. Jesuiidid Eestis. Sõnavõtt Johannes Esto mälestuskonverentsil 30.08.2003 - http://www.johannes.ee/tekstid/konv_wrembek_est.pdf Vello Salo. Jesuiitide ordu - nagu tuttav?. - http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/04/03/kultuur.htm#esimene Anneli Sihvart. Jesuiidid ei ole variserid. - http://www.maaleht.ee/LEHT/2000/08/31/elu.html#6 |
30. juuni |
 PÜHA PETRUS CHRYSOLOGUS, PIISKOP JA KIRIKU DOKTORKOLLEKT Ülima tarkuse Jumal, kes Sa püha Petrus Chrysologuse oma lihakssaanud Sõna kuulutama saatsid, lase tema hüüdmine enda ette tõusta, et õndsuse müsteeriume südames kandes neid oma eluga kajastada suudaksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Petrus Chrysologus sündis umbes 380. a. Imolas, Bologna lähedal ja liitus sama linnakese vaimulikkonnaga. 424. a. Ravenna piiskopiks valituna kandis ta nii sõna kui teoga oma alamate eest püüdlikult hoolt. Ta suri 450. a. |
29. juuli |
 PÜHA MARTAKOLLEKT Kõigeväeline igavene Jumal, kes Sa pühal Martal Sinu Poega külalisena kohelda lasksid, luba meil tema eestkostel oma vendades ustavalt Kristust teenida, et kord Sinu taevastesse hoonetesse naasta Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Marta oli Maarja ja Laatsaruse õde. Ta pühendas end põhilielt kodusele majapidamisele. Kui Laatsarus haigestus, palusid õed Jeesuselt abi. Kui Jeesus Betaaniasse saabus, oli Marta see, kes läks talle kohe vastu, Maarja aga jäi koju. Jeesuse saabudes ütles ta: "Issand, kui sina oleksid olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud. Aga ma tean nüüdki, et Jumal annab sulle, mida sa iganes Jumalalt palud." (Jh 11,21-22) Martale ütles Jeesus ka oma kuulsad sõnad: "Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb." (Jh 11,25) Marta valmistas nende kodus Betaanias Jeesusele õhtusöömaaja. Samal söömaajal võidis Maarja Jeesuse jalgu.(Jh 12,3) Arvatakse, et Marta mõjutusel pöördus ka Maarja Magdaleena ristiusku. Legendi järgi pandi Marta koos Maarja Magdaleena ja Laatsarusega pärast Õnnistegija surma purjedeta paati, mis randus Marseille's. Aixis pööras aga Marta linnarahva ristiusku ja vabastas nad hirmsast lohest. Allikas: George Ferguson "Märgid ja sümbolid kristlikus kunstis"; internet Pildil: Johannes Vermeer. Kristus Maarja ja Marta majas |
26. juuli |
 PÜHAD JOAKIM JA ANNA, PÜHA NEITSI MAARJA VANEMADKOLLEKT Kõikvõimas Jumal, kes Sa õndsaile Joakimile ja Annale seda armu osutasid, et neist Sinu lihakssaanud Poja ema sündida võis, võta kuulda nende eestkostet, et Sinu rahvale tõotatud õndsuse pälviksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. 2. sajandist pärit legendi kohaselt olid Joakim ja Anna neitsi Maarja vanemad, kes põlvnesid kuningas Taaveti soost. Nende suureks kurvastuseks polnud neil lapsi. Ühel pühal viis Joakim templisse topeltohvri, mida ülempreester keeldus vastu võtmast, kuna Joakim ei olnud ühegi Iisraeli lapse isa. Ta läks kurvalt kõrbesse ja paastus seal 40 päeva. Anna aga jäi koju ja läks usupüha viimasel päeval aeda palvetama. Palvete peale ilmus ingel lubadusega, et ta saab lapse. Mägedes lambaid karjatavale Joakimile ilmus samuti ingel, kes ka talle rõõmusõnumi teatas. Anna tõotas lapse Jumalale pühendada ja nii sündiski Maarja. Anna austamine oli 6. saj., kui Justinianus Konstantinoopolis talle Kirikus pühitses, üldtuntud. Napolis pühitseti juba 10. saj. Anna eostumise päeva. Kui 12. saj. hakkas rohkem levima Maarja-austamine, hakati rohkem huvituma ka tema vanematest. Maarja ja Joakim on alati olnud kristliku abielu musternäiteks. Allikad: "Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid," koostanud Kristi Tarand; George Ferguson "Märgid ja sümbolid kristlikus kunstis"; internet |
25. juuli |
 PÜHA APOSTEL JAAKOBUSKIRIKUPÜHA KOLLEKT Kõikvõimas igavene Jumal, kes Sa apostlite eestseisust püha apostel Jaakobuse verega pühitsesid, kinnita oma Kirikut tema tunnistuse lakkamatu eestkostega Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Jaakobus oli Sebedeuse poeg ja evangelist Johannese vend. Ta oli Kristusega lähedalt seotud. Evangeeliumide kohaselt kutsus Kristus sageli kõrvale Peetruse, Jaakobuse ja Johannese, mis viitab tema lähedasematele suhetele nende kolme apostliga. Ta oli suurema osa Kristuse poolt sooritatud imetegude pealtnägijaks. Jaakobus oli Kristuse muutumise juures ja Ketsemani aias. Ta suri märtrisurma Jeruusalemmas u. 44. aastal, raiuti pea maha. Tema põrm toodi Jeruusalemmast Santiago de Compostelasse, kus hakkas toimuma palju imesid. Compostelast sai aga juba keskajal üks enam käidavamaid palverännakukohti. Püha apostel Jaakobus on Hispaania, Uruguai, palverändurite, lihttööliste ja köösnerite kaitsepühak. |
23. juuli |
 PÜHA BIRGITTA, ORDUÕDE - EUROOPA KAITSEPÜHAK KIRIKUPÜHA KOLLEKT Issand, meie Jumal, kes Sa avaldasid oma taevased saladused Sinu kannatuste üle järele mõelnud pühale Birgittale, lase meil, Sinu sulastel, selle ilmutuse kirkusest rõõmu tunda Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Birgitta sündis 1303. aastal Rootsis, abiellus, tal oli 8 last, kes said parima kasvatuse. Püha Franciscuse III ordu liikmena pühendus ta pärast mehe surma askeetlikele harjutustele ega loobunud neist kogu järgnenud maise elu vältel. Rajas nunnaordu ja suundus Rooma, kus oli oma vooruslikkusega kõigile eeskujuks. Tegi sageli palverännakuid ja pani kirja oma askeetliku elu müstilised kogemused. Püha Birgitta suri 1373. a. Roomas. Vaata ka: http://www.hot.ee/vellosalo/Mm_4_04.htm http://www.sirp.ee/2002/23.08.02/Sots/sots1-12.html http://www.postimees.ee/260304/lisad/arter/129484.php http://www.brigidine.org/ |
22. juuli |
 PÜHA MAARJA MAGDALEENA KOLLEKT Jumal, taevase ülevuse Majesteet, kes Sa Maarja Magdaleena enne kõiki teisi oma Ainusündinu ülestõusmise rõõmust teadlikuks tegid, lase meil tema eestkostel ja eeskujul elavat Kristust järgida, et Teda kord taevases kirkuses näha saaksime, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Maarja Magdaleena oli Kristuse õpilane, üks neist naistest, kes teda toetas ja talle järgnes. Ta on parimaks näiteks oma patte kahetsevast patusest, kellele kõik patud andeks anti tänu usule Kristusesse. Maarja oli Kristuse ristisurma pealtnägija. Ta oli üks neist, kes tühja haua leidis ja esimene, kes nägi ülestõusnud Õnnistegijat. Tema austamise haripunktiks oli 3. sajand Idakirikus, kus see kõige rohkem levis. Püha Maarja Magdaleena on patukahetsejate, meelt muutnud ja kahetsevate prostituutide, naisjuuksurite ja elu üle järelemõtlejate kaitsepühak. |
21. juuli |
 PÜHA BRINDISI LORENZO, PREESTER JA KIRIKU DOKTORKOLLEKT Halastaja Jumal, kes Sa oma nime kirkuse ja hingede päästmise pärast pühale preestrile Lorenzole head nõu ja vägevuse vaimu jagasid, luba meilgi selles vaimus oma elu peaülesandest paremini aru saada ja tema eestkostel seda täiuslikult ellu viia Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Brindisi Lorenzo sündis 1559. a., astus kaputsiinide ordusse ja andeka õpilasena sai peagi ise oma orduvendade teoloogiaõpetajaks. Väsimatu ja innuka jutlustajana tegutses ta peaaegu kogu Euroopas ja kirjutas palju usutõdesid lähemalt tutvustavaid teoseid. Ta suri 1619. a. Lissabonis. |
16. juuli |
 KARMELI MÄE PÜHA NEITSI MAARJAKOLLEKT Aidaku meid Issand, püha Neitsi Maarja kiiduväärt eestkoste, et tema armurohkel vahendusel sellele mäele tõuseksime, kus Kristus ise on aset võtnud, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Umbes 12. sajandil asusid ristisõdijad ja palverändurid elama pühal maal Karmeli mäel Eelija kaevu lähedal asunud võlvkoobastiku juurde. Nad valisid oma erakuelu eeskujuks Vana Testamendi prohvet Eelija, kes oli "ägestunud Issanda, vägede Jumala pärast"(1Kn 19,10). Hiljem moodustasid nad pühale Neitsi Maarjale pühendatud karmeliitide ordu ehk Õndsaima Karmeli Mäe Neitsi Maarja Vendade ordu. Vennad elasid ranges askeesis ja vaesuses eremiitidena. 1206-1214 pöördusid nad Jeruusalemma patriarhi Albertuse poole, et neile antaks reegel või formula vitae. Reegli kavandas Albertus ja 1247. aastal kinnitas selle paavst Innocentius IV. Innocentius muutis ka vendade kogukonna kerjusmunkade orduks ja võttis vastu reegliparandused, milles olid ette nähtud hingehoiutegevus ja teadustöö võimalus. Algne reegel käskis nii "päeval kui öösel Issanda seadusi järgida" ja "palves valvet pidada" kui ka pattu kahetsedes ja liha suretades üksinduses elada. Nad elasid küll ühises kloostrihoones, kuid igaüks pühendus palvetamisele peaaegu alati üksi oma kongis või selle lähedal. Reegli sissejuhatuses on rõhutatud kristliku orduelu põhipunkte: "elada Jeesust Kristust järgides ja teenida teda truult, puhta südame ja hea südametunnistusega." Sellest tulenevalt peab igaüks päeval ja öösel oma kongi jääma ja mõtisklustele pühenduma, kui pole just korra kohaselt hõivatud teiste tegevustega. Lisandusid kehaline töö, paastumine ja range vaikimine. Juba 13. sajandil leidus naisi, kes elasid ordu ideaalide järgi. Alles paavst Nicolaus V asutas 1452. aastal naisteordud. Karmeliitide suurim müstik ja kirjanik on Teresa Avilast (1515-1581). 1587. aastal asutas ta omaette kongregatsiooni, mis 1593. aastal lõi põhiordust lõplikult lahku. Tänini eksisteerivad naisordus kaks teineteisest sõltumatut haru: nn. Vana observantsi karmeliidid ja Teresa-karmeliidid, kummalgi on oma põhikord ja juhatus. Karmeliitide meesharu tegutseb tänapäeval hingehoiu alal, kuid tehakse ka teadustööd, näiteks kõrgkoolide õppejõududena, ning pühendutakse eriti vaimuliku elu edendamisele. Endiselt on ka eraklaid, kus vennad elavad algsete kontemplatiivsete ideaalide põhjal. Naisharu elab puhtkontemplatiivset elu ranges klausuuris ja valmistab oma kloostrites ette ordujärelkasvu. Allikad: Kristlike ordude kultuurilugu. Koostanud Peter Dinzelbacher ja James Lester Hogg. Johannes Esto Ühing, Tartu 2004 Vaata ka: www.carmelites.net http://carmelites.org/ http://www.ocarm.org/ 25. mai - püha Maria Magdalena de` Pazzi, neitsi 1. oktoober - püha Jeesuslapse-Teresa (Lisieux` püha Teresa) 15. oktoober - püha Jeesuse-Teresa (Avila püha Teresa) |
15. juuli |
 PÜHA BONAVENTURA, PIISKOP JA KIRIKU DOKTOR1221 Bagnoregio-1274 Lyon KOLLEKT Lase meil, Kõikvõimas Jumal, püha piiskop Bonaventura mälestuspäeva tähistades tema õpetuse abil täiuslikumaks saada, et tema leegitseva armastuse tuli ka meis lõkkele lööks Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Legendi järgi sai pühak omale nime Assisi Franciscuselt eneselt, kui tema ema asetas raskelt haige lapse Franciscuse jalge ette ja palus tal lapse elu päästa. Laps saigi terveks ning Püha Franciscus hüüdis: "O buona ventura!" (Oo head õnne). 1243 astus Bonaventura frantsisklaste ordusse. Ta saadeti edasi õppima Pariisi Ülikooli ning 1253 hakkas õpetama sealses frantsisklaste koolis. Koos Aquino Thomasega sai temast 1257 teoloogia doktor. Ta suri 15. juulil Albano kardinalpiiskopina Lyonis. Tema sulest pärineb palju teoloogilisi ja filosoofilisi teoseid. Tema kirjutatud on "Püha Franciscuse elu", jutlused, traktaadid, kommentaarid nagu "Breviloquium" ja "Itinerarium mentis ad Deum". Püha Bonaventura kanoniseeriti 1482 Sixtus IV poolt ning 1587 nimetati ta Kiriku Doktoriks. |
14. juuli |
 PÜHA CAMILLO DE LELLIS, PREESTERKOLLEKT Jumal, halastuse hoovus, kes Sa püha preester Camillo haigete eest hoolitsemisel ainulaadselt rohke armuga varustasid, vala meisse oma armastuse vaimu, et ligimest teenides oma surmatunnile rahuga vastu minna võiksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Camillo de Lellis sündis Chieti asulas Kesk-Itaalias 1550. a. Algul teenis sõjaväes, siis pühendas end haigete eest hoolitsemisele. Õppinud preestriks ja saanud pühitsuse, rajas ta ordu, mille ülesandeks oli haigete hospitaliseerimine ja ravimine. Ta suri Roomas 1614. a. |
13. juuli |
 PÜHA HEINRICHKOLLEKT Taevase Kuningriigi Valitseja, Jumal, kes Sa õndsa Heinrichi oma armu vahendusel maise valitsemise hoole eest oma imepärasesse ja üleloomulikku riiki kandsid, kinnita meid tema eestkoste vahendusel, et kõige selle maailma muutlikkuse juures selge mõistusega Sinu varjava kaitse alla heidaksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Heinrich sündis 973. a. Baieris Saksamaal, järgnes oma isale hertsogitroonil a. 995 ja sai hiljem (a. 1014) imperaatoriks. Püha Heinrich innustas kirikuelu reformijaid ja misjonäre, rajas palju piiskopkondi ja toetas kloostreid materiaalselt. Suri 1024. a. ja kuulutati paavst Eugenius III poolt 1146. a. pühakuks. |
11. juuli |
 PÜHA BENEDICTUS, ABT - EUROOPA PATROON. u480 Nursia - u547 Monte Cassino KIRIKUPÜHA. KOLLEKT Taevase tarkuse Jumal, kes Sa õndsa kloostriülema Benedictuse igavesi tõdesid õpetama saatsid, palume Sind, et Sinu armastust kõigile eelistades ettenäidatud teed mööda avatud südamega sammuksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Benedictus, benediktlaste ordu asutaja, sündis Spoleto lähedal Nursias (tänapäeval Umbria). Ta õppis Roomas, kuid pettus kiiresti suurlinna elus ja hakkas juba üsna noorelt eremiidiks Subiaco mägedes. Seal sõltus ta vaid munk Romanuse toodud toidust. Kuuldused tema vagadusest levisid kiiresti ja tema juurde tuli palju jüngreid. Peagi kutsuti ta Vicovaro kloostri abtiks, kuid seda hakati peagi kahetsema, kuna tema kehtestatud reeglid olid liiga karmid. Seejärel hakkasid paljud tema õpilased kogunema Subiacosse, kus ta organiseeris 12 väikest kloostrikogukonda, rõhutades ilmalikust elust kõrvaletõmbumist ja füüsilist tööd. 525. oli Benedictus sunnitud aga Subiacost lahkuma pahatahtlikkuse ja kuulujuttude tõttu. Pärast jõudmist Monte Cassinosse, purustas Benedictus seal kõigepealt paganliku templi, 530. aasta paiku asus rajama suurt kloostrit. Seal koostas ta ka oma kuulsad kloostrireeglid, järgides ka Basileiose ja Cassianuse õpetusi. Benediktlaste esimeseks kohustuseks oli palvetada, õppida ja teha füüsilist tööd. Viimase puhul rõhutas ta eriti kõige mustema ja lihtsama töö tegemist kui parima Jumala teenimise viisi tunnustamist. Benedictuse kaksikõde Scholastica sai esimeseks benediktiini nunnade kogukonna juhiks. Benedictus olevat oma surma ette aimanud ja käskis kuue päeva jooksul haua valmis kaevata. Ta suri palvetades 21. märtsil ja maeti oma õe Scholastica kõrvale Monte Cassinosse. 1964. aastal kuulutas paavst Paulus VI ta Euroopa kaitsepühakuks. Kuigi lääne munkluse isa suri märtsis, on tema mälestuspäeva tähistatud VIII saj. alates paljudes piirkondades just 11. juulil. Allikad: George Ferguson "Märgid ja sümbolid kristlikus kunstis"; "Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid". Koostanud Kristi Tarand. |
6. juuli |
 PÜHA MARIA GORETTI, NEITSI JA MÄRTER1890-1902 KOLLEKT Jumal, süütuse ja kasinuse armastaja, kes Sa oma ümmardajale Mariale juba noorusaastail märtriau osaks saada lasid, võta kuulda tema eestkostet, et me selle head võitlemist võidelnud neitsi krooni - Sinu seadusi - alati pühaks peaksime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Maria Gioretti sündis Corinaldi linnakeses, Itaalias (praeguses Jugoslaavias) 1890. a., vaeses perekonnas. Veetis lapsepõlve väga rasketes tingimustes, aidates oma ema majapidamistöödes. Tal oli märgatavalt jumalakartlik iseloom ja teda nähti sageli palves. Pidades kasinust elust kallimaks suri ta märtrisurma 1902. a. 12-aastast Mariat püüdis võrgutada samas majas elav 20-aastane Alessandro. Tütarlapse keeldudes haavas ta Mariat noaga 14 korda. Maria suri 20 tunni pärast haiglas. Enne surma jõudis ta Alessandrole andestada. 1947. aastal kuulutas paavst Pius XII Maria Gioretti õndsaks. Kanoniseeriti 1950. aastal sama paavsti poolt. Pühakukskuulutamistseremoonial viibis ta Maria ema. See on olnud ainus kord, kui vanem näeb oma lapse kanoniseerimist. Maria on noorte, märtrite, tütarlaste, vägistamisohvrite kaitsepühak. Tema poole palvetatakse vaesuse, vanemate kaotuse puhul. |
5. juuli |
 PÜHA ANTONIUS MARIA ZACCARIA, PREESTERKOLLEKT Lase meil, Issand, apostel Pauluse vaimus järgida Jeesuse Kristuse ülikõrget õpetust, mida püha preester Antonious Maria Sinu Kirikus igavese elu sõnul jutlustas Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Antonius Maria Zaccaria sündis Cremona linnas Lombardia maakonnas 1502. a. Õppis arstiteadust ja omandas ka preestriameti. Asutas Barnabitariumi ehk püha Pauluse vaimuliku ühingu, mis reformide läbi rahva moraalse palge paremakskujundamisele tõhusalt kaasa aitas. Püha Antonius suri 1539. a. |
4. juuli |
 PÜHA PORTUGALI ISABELKOLLEKT Igavene rahu Jumal, armastuse allikas, kes Sa Isabeli imelise lepitusandega kaunistasid, saada meid tema eestkostel võitlema rahu eest, et oleksime väärt kandma Sinu laste nime Kristuse, meie Issanda läbi, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Püha Portugali Isabel sündis Aragoonia kuningakojas 1211. a. Noore tüdrukuna naitus ta Portugali kuningaga ja tal sündis kaks poega. Kõik raskused ja kitsaskohad ületas püha Isabel palvest ja armastustegudest jõudu ammutades. Pärast mehe surma jagas ta kogu oma vara vaestele ja astus Franciscuse III ordusse. Aitas oma poja ja õemehe vahel taas rahu jalule seada. Suri 1336. a. Pildil: Petrus Christus. Püha Portugali Isabel ja Püha Elisabeth. 1457-60 |
3. juuli |
 PÜHA TOOMAS, APOSTELKOLLEKT Lase meil, Kõikvõimas Jumal, püha apostel Toomase tähtpäeva aus pidada, et tema isalikul eestkostel Sinu Pojasse, Jeesusesse Kristusesse, vääramatult usuksime, kes Sinuga elab ja valitseb igavesti. Aamen. Apostel Toomast teame üpris vähe, vaid tema uskmatust, mis kadus ülestõusnud õnnistegijat nähes, mil ta taaskinnitatuna hüüdis: "Mu Issand ja mu Jumal!" Pärimuse järgi kahtles ta ka Neitsi Maarja taevassevõtmises. Neitsi aga pani Tooma uskuma, visates talle taevast oma vöö. Teel Betaaniasse pakkus Toomas end Jeesusega koos surma minema. Suulise pärimuse järgi suundus ta Indiasse Evangeeliumi kuulutama. Süüria Malabari kristlased väidavad, et neile tõi ristiusu Toomas ning et ta tapeti odaga Madrase lähedal, kus on ka kiviristiga tähistatud haud. Kuigi tema misjonitööd Indias pole võimalik tõestada, kuulutas paavst Paulus VI ta 1972 india apostliks. Alates IV sajandist pühitsetakse Toomapäeva 3. juulil, tähistamaks tema reliikvia saabumist Edessa linna. Ehitajate, arhitektide, pimedate kaitsepühak. Tema poole palutakse ka kaitset pimedaksjäämise eest. Allikad: George Ferguson "Märgid ja sümbolid kristlikus kunstis"; "Pühakuteraamat. Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid". Koostanud Kristi Tarand. |
EESTPALVED