Tartu Rooma Katoliku Kirikus |
Laupäeval, 10. juulil missa, kl 18.
Pühapäeval, 11. juulil missa, kl 17. |
|
Missade toimumise ajad |
Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kogudus Tartus (Veski 1)
P 10:30 - püha Missa poola keeles
P 12:00 - püha Missa eesti keeles
E,K,N,R 18:00 - püha Missa eesti keeles, reedeti pärast missat Pühima Sakramendi adoratsioon, neljapäeviti enne Missat roosipärg
E 18:45 - Taize palvus eesti keeles Maarjakabelis
T 18:00 - vesper eesti keeles
L 8:30 - püha Missa eesti keeles
L 17:00 kuu igal 4. laupäeval - Missa ladina ja eesti keeles Forma extraordinaria ehk erakorralises riituses |
|
Tartu Ülikoolis peab loengu Vatikani välisminister |
 Neljapäeval, 3. septembril kell 13.00 peab TÜs aulaloengu Püha Tooli riikidevaheliste suhete sekretär Tema Ekstsellents peapiiskop Dominique Mamberti. Loengu pealkiri on "The presence of the Holy See in the international community" ("Püha Tool rahvusvahelises kogukonnas").
"Tegemist on kahtlemata ajaloolise sündmusega, sest see on esimene kord, kui Tartu Ülikooli külastab Vatikani esindaja," ütles TÜ usuteaduskonna dekaan professor Riho Altnurme.
Peapiiskop Mamberti Eesti visiit toimub 1.-4. septembrini. Kavas on kohtumised president Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Andrus Ansipi, välisminister Urmas Paeti, Riigikogu esimehe Ene Ergma ja regionaalminister Siim-Valmar Kiisleriga.
Tartu visiidil toimuvad peale loengu ka kohtumised Tartu Ülikooli rektori Alar Karise ja Tartu linnapea Urmas Kruusega. Peapiiskop Mamberti külastab ka Tartu katoliku kooli.
Kõik huvilised on oodatud!
Allikas: http://www.ut.ee/611226
|
|
Katoliku Huvikeskus Neitsi Maarja |
 Esmaspäeviti kl 19.30 palvetatakse Roosipärga (traditsiooniline katoliiklik palveviis, süvamõtisklus Jeesuse elust).
Neljapäeviti kl 19.30 Sissejuhatus:
Jeesuse elu (lastele).
Pühapäeviti kl 19.30 Kohtumine Jumala sõnaga (noortele ja täiskasvanutele).
Kalda tee 34
(Annelinna Selveri vastas) |
|
Palvekiri : : : Tartu Katoliku Kooli ja - Lasteaia laienemise toetuseks |
[...] Pöördume Teie poole palvega toetada Tartu Katoliku Lasteaia ja Kooli laienemist.
Loe edasi [kliki] |
|
Uus raamat |
 Michael McMahon - Pühakud. Kunst, ajalugu, ilmutused
Vt. raamatupoe lehele [kliki]
|
|
Uus raamat |
 Peter Lappin - "Domenico Savio. Noor pühak"
Vt. raamatupoe lehele [kliki] |
|
TEATED |
Pereraadios laupäeval, 1. novembril kl 19. saade "Pereringis", kus
ajakirjanik Mare Pihlak on külas Matilde ja Alejandro Toribiosel, meie
kiriku misjoniperel. Kordus pühapäeval kl 13
Pereraadio järjejutus loetakse Soome päritolu nunn
Banedicta Idefelt autobiograafilist raamatut "Viiburist Vatikani ehk soome
nunn laias maailmas"
...
Järjejutt on tööpäeviti õhtul kl 18 . 30 ja sama osa kordub järgmisel
päeval kl. 11.30 (reedene osa läheb kordusega esmaspäeva)
|
|
Tartu Rooma-Katoliku Kirikus |
Kes soovib tutvuda katoliku usu ja äsjailmunud "Katoliku Kiriku Kateksimuse kompendiumiga", võtke ühendust isa Migueliga tel. 5541162. |
|
Traagiline sündmus |
Eesti keelne tõlge: Tiia - Pirmina
See juhtus 25. veebruaril 1954 - ndal aastal. Sellest saab üle nädala, kui Jacques ja Pierrette hakkasid jälle koos elama proua Fesch `i kitsukeses korteris...[Loe edasi] |
|
INTERVJUU : Isa Miguel - meie paavst otsib ühtsust |
| MEIE KIRIK avaldas intervjuu isa Migueliga (loe edasi) |
|
Piiskopi läkitus |
Piiskopi läkitus Eestimaa katoliiklastele
Armsad vennad ja õed Kristuses,
Varsti on meie Eesti Katoliku Kirikul suur au ja rõõm vastu võtta Jeesuslapse Püha Theresa reliikviad erinevatesse kogudustesse. Kirik, Üleilmne Kirik, usaldab meile unikaalse ja väga armastatud aarde. Jeesuslapse Püha Theresa on tõepoolest olnud üks olulisemaid pühakuid viimastel sajanditel. Ta on Kiriku Doktor koos selliste suurte kujudega nagu Ambrosius, Johannes Kuldsuu, või Siena Katariina jne.. Ta on ülemaailmse misjonitöö kaitsepühak ja seetõttu tuntud üle terve maailma.
Tegemist on tõesti Kiriku poolt suure usalduse märgiga Eesti katoliikluse vastu. Ma ütleksin, et pärast raskeid reformatsioonijärgseid sajandeid (see ei takista meid armastamast kogu südamest oma luterlastest vendi ja õdesid) ja veel raskemat nõukogude stagnatsiooniaega ei liialda me kui ütleme, et tegemist on Eesti Katoliku Kiriku taassünni märkimisväärse tunnustamisega.
Kallid vennad ja õed, olulisem on aga see, kuidas igaüks meist selle sündmuse vastu võtab. Süvenegem Jeesuslapse Püha Theresa nii lohutavasse ja rõõmuandvasse õpetusse, mida Kirik on tahtnud erilisel viisil esile tuua. Süvenegem pühakute ja pühakute eestkoste olulisse tähendusse; eestkoste, mille nende reliikviad teevad justkui nähtavaks meie silmis. Aga eelkõige palvetagem, palvetagem ja palugem Jeesuslapse Püha Theresa eestkoste kaudu enda ja Kiriku vajaduste eest.
Armsad vennad ja õed! Kuigi paljud teie seast on suveperioodil oma tavalisest elukohast lahkunud, julgustan ma teid tulema tervitama Theresat ja õppima tema sõnadest. Tulge koos oma pereliikmetega ja sõpradega, isegi kui nad ei ole katoliiklased, sest väike Theresa on tema reliikviate rändamise aastate jooksul andnud lootuse tagasi lugematutele inimestele, kõikidest konfessioonidest, üle terve maailma.
+ Philippe Jourdan
Eesti Apostellik Administraator
Tallinnas, 29. juunil 2007. a.
Pühade Peetruse ja Pauluse suurpühal
|
|
Püha Jeesuslapse Teresa reliikviad Eestis |
 20 juulist kuni 26 juulini on Eestis Jeesuslapse p. Teresa (ehk Lisieux p. Teresa) säilmed. 20.-21. juulini nad on Tartus, 22.-26. juulini Tallinnas ja 23. juulil Ahtmes. Kõik soovijad võivad tulla palvetama.
Täpsema ajakava kohta saab lähiajal infot kogudusepreestrite käest.
Vaata ka
http://www.katoliku.ee/
PÜHA JEESUSLAPSE-TERESA (LISIEUX' PÜHA TERESA), NEITSI JA KIRIKU DOKTOR
1873-1897
Kuulutati õndsaks 1923
Kanoniseeriti 1925 paavst Pius XI poolt
Lühidalt elust
Marie Francoise Martini ema suri, kui ta oli 4-aastane. Tüdruk kasvas õdede ja tädi hoole all ning sai hariduse benediktiini nunnadelt.Ta oli 15-aastane, kui pere kõik neli õde astusid Lisieux' karmeliitide kloostrisse. Kloostris võttis Marie Francoise endale nimeks Jeesuslapse-Teresa. Järgnevad 8 aastat elas ta kloostris vaikselt, igapäevakohustusi täites.
Ta suri 24-aastasena suurtes valudes tuberkuloosi. Enne surma kirjutas ta lühikese autobiograafia "L'Historie d'une Ame" ("Ühe hinge lugu"). Selle raamatu õrnus ja siirus võlus lugejaid ja seda tõlgiti paljudesse keeltesse. Teresa oli näidanud, et pühaduse saavutamiseks pole vaja korda saata suuri tegusid või olla üliandekas, piisab eneseohverdusest, kuulekusest ja puhtusest.
1927 nimetati Teresa missioonide patrooniks ja 1944 Jeanne d'Arci kõrval teiseks Prantsusmaa kaitsepühakuks.
* * *
"Jääda lapsukeseks Jumala ees tähendab, ära tunda oma olemust, oodata kõike Jumalalt, nagu väike laps ootab kõike oma isalt ... Olles väike, see tähendab ka, et inimene ei kirjuta enda arvele oma vooruslikke tegusid, uskudes, et ta ise on millekski võimeline ... Ja lõpuks, et ta ei lase end ära hirmutada oma eksitustest, sest lapsed kukuvad sageli, aga nad on liiga väikesed, et endale väga haiget teha."
Lisieux' püha Teresa |
|
Infot |
17. juunil on vaid 1 missa - kell 12. Pühitseb isa Igor.
Laste Esimene Armulaud on 1. juulil
|
|
15. juuni - JEESUSE PÜHIMA SÜDAME SUURPÜHA |
 15. JUUNIL KELL 18 MISSA, pühitseb isa Igor
KOLLEKT
Luba, kõigeväeline Jumal,
et Sinu Poega austades
ja tema armastuse eeskuju järgi elades
taevaste andide allikast
ülevoolavat armu võiksime ammutada
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.
Jeesuse Pühima Südame suurpüha on hiliskeskaegse päritoluga. Esimesena viisid sellekohase püha oma ordukalendrisse oratoriaanid (vt. Jean Eudes - 19. august) ja pühitsesid seda esmakordselt 20. oktoobril 1672. a.
Margarete Maria Alacoque'i nägemused 1673-1675. a. olid mõjusaks hääleks Jeesuse Pühima Südame suurpüha tähistamise poolt, et see toimuks reedel pärast Kristuse Pühima Ihu suurpüha. Kogu Kiriku tarvis ordineeris selle püha aga alles paavst Pius IX 1856. a. Tema hilisemate ametijärglaste poolt ülendati see tähtpäev suurpühaks. |
|
Antonio Galvao de Franca kuulutatakse pühakuks |
 11. mail kuulutab paavst Benedictus XVI Brasiilias Sao Paolos Campo do Marte staadionil peetaval missal pühakuks munga Antonio Galvao de Franca. Temast saab esimene pühak, kes on pärit Brasiiliast.
Antonio Galvao de Franca sündis 1739. aastal Guaratinguetas. Ta astus frantsiskaanide ordusse ja rajas kloostri. Ta on tuntud erilisi raviomadusi omavate ravimite väljatöötamise poolest, mille kasutamisel on tuhanded abivajajad tervenenud. Antonio Galvao de Franca suri 23. detsembril 1823 ja kuulutati õndsaks 1998. aastal.
Pärast Antonio Galvao de Franca kanoniseerimist on Benedictus XVI kuulutanud pühakuks kokku 10 ja õndsaks 51 isikut.
|
|
Märter Francesco Spoto kuulutatakse õndsaks |
 Laupäeval 21. aprillil kuulutatakse paavst Benedictus XVI otsuse alusel õndsaks preester Francesco Spoto. Tema õndsakspühitsemise viib Palermos läbi kardinal Jose Saraiva Martins.
Francesco Spoto sündis 8. juulil 1924 Agrigentos. 1936. aastal siirdus ta seminari ja 1951. aastal pühitseti ta preestriks. Francesco Spoto asus misjonitööle ja suri 27. detsembril 1964 Kongo DV-s märtrina.
|
|
Luigi Boccardo ja Maria Maddalena Starace kuulutatakse õndsaks |
 Sel nädalavahetusel kuulutatakse paavst Benedictus XVI otsuse alusel õndsateks preester Luigi Boccardo ja Maria Maddalena Starace.
Isa Luigi kuulutatakse õndsaks laupäeval, 14. aprillil Torinos ja pühitsuse viib läbi kardinal Jose Saraiva Martins. Õde Maria Maddalena pühitsetakse õndsaks 15. aprillil Napolis kardinal Martinsi poolt.
Luigi Boccardo sündis 9. augustil 1861 Moncalieris Caspar Boccardo ja Giuseppina Malerba 10-lapselises peres 7 lapsena. Ta õppis barnabiitide juures ja tundis oma venna Giovanni eeskujul kutsumust saada preestriks. Isa Luigi suri 9. juunil 1936 Torinos. Luigi Boccardo õndsakskuulutamise protsessi alustati 1992. aastal.
Constanza Starace sündis 5. septembril 1845 Castellammare di Stabias. Ta liitus frantsiskaanide III orduga ja rajas kompassionistide õdede kongregatsiooni. Ta suri 13. detsembril 1921. Tema õndsakskuulutamise protsessi alustati 1993.aastal.
Pildil: Luigi Boccardo
|
|
Taizé palvused Tartu katoliku kirikus |
| Iganädalast Taizé palvust peetakse esmaspäeviti algusega kell 18.45 kiriku Maarjakabelis. Info: Ilona Merzin (ilonamerzin@hot.ee, 513 0910). |
|
Loengud noortele ja täiskasvanutele 19.01 |
Tulge minu juurde(Mt 11,28)
Loeng noortele ja täiskasvanutele sel reedel 19.01 kell algusega 19.30. Jakobi Mäe Kultuurikojas. |
|
Jumal on armastus |
Ilmunud on eestikeelne tõlge entsüklikast "Jumal on armastus" 22.
detsembril ilmus paavst Benedictus XVI esimese entsüklika "/Deus
Caritas est/" eestikeelne tõlge. Saadaval kogudustes. |
|
Film The Nativity Story ka Eesti kinodes |
 Alates 15. detsembrist näidatakse Tallinna kinos Coca-Cola Plaza filmi "Sündimise lugu" (The Nativity Story). Loodame, et film jõuab peatselt ka Tartusse.Kliki: Filmi ametlik kodulehekülg
|
|
Angelus 1. Advendi pühapäeval, 4. detsembril 2006 |
 BENEDICTUS XVI
ANGELUS
Püha Peetruse väljak
I Advendi pühapäev, 4. detsember 2006
Kallid vennad ja õed
Ma soovin taaskord tänada Issandat ja ka teid selle viimastel päevadel toimunud apostelliku visiidi eest Türki: Ma tundsin, et mind saatsid ja toetasid kogu kristliku kogukonna palved. Ma tänan kogu südamest kõiki!
Järgmisel kolmapäeval üldaudientsi ajal on mul võimalik pikemalt rääkida sellest unustamatust vaimsest ja pastoraalsest kogemusest, mis ma loodan kannab head vilja aitamaks kaasa üha siiramale koostööle Kristuse jüngrite seas ning viljakale dialoogile islamiusulistega.
Ma tunnen nüüd, et pean uuesti tänama neid, kes selle reisi korraldasid ning erinevatel viisidel aitasid kaasa selle visiidi rahulikule ja viljakale kulgemisele. Eriti pean siinkohal silmas Türgi ametivõime ning sõbralikku türgi rahvast, kes pakkusid mulle nende traditsioonilise külalislahkuse väärilist lahket vastuvõttu.
Eeskätt soovin ma kiindumuse ja tunnustusega meenutada Türgis elavat kallist katoliku kogukonda. Sel pühapäeval advendiaega sisenedes mõtlen ma neile.
Mul oli võimalus kohtuda nende meie tihti rasketes tingimustes elavate vendade ja õdedega ning pühitseda nendega ka Püha Missat. Tegemist on tõesti väikese ja mitmekesise kogukonnaga, mis on täidetud entusiasmi ja usuga ning mis lootusest toetatuna elab pidevas ja intensiivses advendikogemuses.
Justkui püüdes saada võitu meie usaldamatuse üle kordab ja kinnitab liturgia meile Advendiajal, et Jumal "on tulemas": Ta tuleb, et olla meiega, igas meie olukorras; ta tuleb meie hulka elama, elama meiega ja meie sees; ta tuleb täitma neid vahemaid, mis meid eraldavad ja lahutavad; ta tuleb lepitama meid enesega ning üksteisega. Ta tuleb inimkonna ajalukku, et koputada iga hea tahtega mehe ja naise uksele, et pakkuda üksikisikutele, perekondadele ja rahvastele vennalikkuse, üksmeele ja rahu andi.
Seega on advent sõna otseses mõttes lootuse aeg, mil Kristusesse uskujaid kutsutakse püsima valvsas ja aktiivses ootuses, toidetuna palvest ja konkreetsest armastuse tõotusest. Täitku Kristuse lähenev sünnipäev kõigi kristlaste südamed rõõmu, kirkuse ja rahuga!
Et kogeda seda advendiaega ehtsamalt ja viljakandvamalt, õhutab liturgia meid vaatama Pühima Maarja poole ning vaimselt asuma koos temaga teele Petlemma koopa poole. Kui Jumal koputas tema nooruse uksele võttis Neitsi Maarja ta vastu usu ja armastusega. Paari päeva pärast mõtiskleme me tema pärispatuta saamise särava saladuse üle. Kütkestagu meid tema ilu, mis on jumaliku au peegeldus, nõnda et "Jumal, kes tuleb" leiaks igaühes meis hea ja avatud südame, mida ta saab täita oma andidega.
|
|
Piiskop Tartus |
 Piiskop Philippe Jourdan oli Tartus 08.12.2006 PÜHA NEITSI MAARJA PÄRISPATUTA SAAMISE SUURPÜHAL. Toimus protsessioon Toomkiriku varemete juures. |
|
Eufrasia Eluvathingal kuulutatakse õndsaks |
 Esimesel advendil, 3. detsembril kuulutatakse Indias Olluris õndsaks nunn Eufrasia Eluvathingal. Nagu viimasel ajal on tavaks saanud, ei pühitse teda õndsaks mitte paavst, vaid seda teeb paavsti poolt selleks volitatud kardinal Varkey Vithayathil.
Rosa Eluvathingal sündis 7. oktoobril 1877 Indas Kerala osariigis ja suri 29. augustil 1952 Olluris. Ta liitus karmeliitidega, võttes nimeks Eufrasia, kuid oli tuntud ka kui Pühima Südame Eufrasia. Johannes Paulus II kuulutas õde Eufrasia 5. juulil 2002 austusväärseks.
Pärast pühapäevast pühitsust on Benedictus XVI oma ametiaja jooksul kuulutanud pühakuks 9 isikut ja õndsaks 46 isikut.
|
|
Mariano de la Mata Aparicio kuulutatakse õndsaks |
 Pühapäeval, 5. novembril kuulutatakse Brasiilias Sao Paolos õndsaks munk Mariano de la Mata Aparicio. Teda ei pühitse õndsaks paavst, vaid seda teeb paavsti poolt selleks volitatud kardinal Jose Saraiva Martins.
Isa Mariano sündis 31. detsembril 1905 Hispaanias sügavalt usklikus perekonnas ja otsustas 15-aastaselt oma elu pühendada Jumala teenimisele. Ta siirdus augustiinlaste kloostrisse ja sai tuntuks halastustegevusega. Isa Mariano suri 5. aprillil 1983 Sao Paolos.
3. detsembril kuulutab Benedictus XVI õndsaks India nunna Euphrasia Eluvathingali. Esialgsetel andmetel peaks õde Euphrasia jääma viimaseks isikuks, kes kuulutatakse tänavu õndsaks.
|
|
Taas juures kaks uut õndsat |
 Sel pühapäeval, 22. oktoobril, kuulutatakse paavst Benedictus XVI otsuse alusel õndsaks hispaania nunn Margarita María López de Maturana Ortiz de Zarate ja saksa preester Paul Josef Nardini.
Kumbagi pühitsust ei vii läbi paavst, vaid seda teevad tema poolt selleks volitatud kardinalid. Jose Saraiva Martins pühitseb Hispaanias Bilbao katedraalis õndsaks õde Margarita ja kardinal Friedrich Wetter kuulutab Speyeri katedraalis õndsaks isa Pauli.
Õde Margarita (1884 - 1934) sai tuntuks väljapaistva heategevuse ja misjoneerimisega, rajades sellele eesmärgile pühendunud usklike jaoks nunnaordu. Teda peeti avatud südamega ja väljapaistvate ideedega pühaks naiseks. Pühapäevasel pühitsusel viibib ka 90-aastane Remedios Castro, kes on üks väheseid veel elusolevatest inimestest, kes on kohtunud õde Margaritaga.
Isa Paul Josef Nardini sündis 25. juulil 1821 Germersheimis. Ta sai heategevuse kaudu tuntuks vaeste preestrina ja frantsiskaanide Mallersdorfi kongregatsiooni rajajana. Isa Paul suri 27. jaanuaril 1862 Pirmansenis.
|
|
Paavst kuulutab pühakuks neli isikut |
 Pühapäeval, 15. oktoobril viib paavst Benedictus XVI läbi oma ametiaja teise kanoniseerimise, mille käigus kuulutatakse pühakuks neli isikut.
Pühakuks kuulutatakse piiskop Rafael Guízar Valencia, preester Filippo Smaldone, nunn Rosa Venerini ja nunn Theodora Guérin.
Rafael Guízar Valencia sündis 16. aprillil 1878 Mehhikos. Ta ordineeriti 1901.aastal preestriks, kuid seoses revolutsiooni puhkemisega kaasnenud katoliiklaste tagakiusamisega pidi ta Mehhikost põgenema Kuubasse. Seal pühitseti ta 1919.aastal Mehhikos asuva Veracruzi piiskopkonna piiskopiks, kuid Valencia sai oma piiskopkonda pöörduda alles pärast poliitiliste olude paranemist Mehhikos. Ta liitus Michael McGivney rajatud Kolumbuse rüütlitega (Knights of Columbus), millest sai esimene ilmikute organisatsiooniga katoliku kirikus. Valencia pühendus preestrite haridustaseme tõstmisele ja rajas seminari. Ta pidi hiljem taas riigist põgenema, kuid sai võimaluse tagasi pöörduda ja suri 6. juunil 1938.
Valencia on seitsmes Kolumbuse rüütel, kes kuulutatakse pühakuks. Kuus rüütlit kuulutati pühakuks Johannes Paulus II poolt 2000. aastal, kuid Valenciast saab esimene piiskop, kes saab pühakuks Kolumbuse rüütlina.
Filippo Smaldone sündis 27. juulil 1848. Ta astus salesiaanide ordusse, kus rajas kurttummade ja orbude hoolitsemiseks mõeldud kongregatsiooni. Ta suri 4. juunil 1923.
Rosa Venerini (1656 - 1728) rajas kongregatsiooni, keda tuntakse jesuitiinidena. Ta andis 7-aastselt tõotuse pühenduda Jumalale ja siirdus 23-aastaselt kloostrisse.
Theodora Guérin sündis Prantsusmaal 2. oktoobril 1798, kuid siirdus USAsse, kus rajas kongregatsiooni. Ta suri 14. mail 1856. Teda tõstetakse eeskujuks palvesse pühendumisel.
Pühapäevase pühitsuse järel on Benedictus XVI oma ametiajal kuulutanud pühakuks üheksa ja õndsaks 42 isikut. 22. oktoobril kuulutab Benedictus XVI õndsaks Hispaania nunna Margarita María López de Maturana.
Pildil: Rosa Venerini |
|
Maria Teresa Scrilli kuulutatakse pühapäeval õndsaks |
 Pühapäeval, 8. oktoobril kuulutatakse Itaalias Fiesoles õndsaks nunn Maria Teresa Scrilli, keda tuntakse ka Maria Teresa di Gesu nime all. Ta rajas karmeliitide kongregatsiooni.
Vastavalt Benedictus XVI otsusele võib õndsakskuulutamise pühitsust läbi viia väljaspool Vatikani. Samuti ei pühitse paavst Scrillit, vaid seda teeb paavsti poolt selleks volitatud kardinal Jose Saraiva Martins Fiesole amfiteatris.
Scrilli sündis 15. mail 1825 Itaalias Montevarchis. Teda mõjutasid nooruses Maria Magdalena de' Pazzi tööd, millest saadud elamuse tõttu otsustas ta pühendada oma elu Jumalale. Ta rõhutas usuelus peamiste väärtustena kaemuslikkust ja ühenduse otsimist Jumalaga. Scrilli suri 14. novembril 1886 Firenzes. Tema õndsakskuulutamise protsessi alustati 1988.
Järgmisel nädalal toimub Benedictus XVI ametiaja teine kanoniseerimispühitsus, mille käigus kuulutatakse pühakuteks neli isikut. 22. oktoobril kuulutab Benedictus XVI õndsaks Hispaania nunna Margarita María López de Maturana.
|
|
Sara Salkahazi ja Mose Tovini kuulutatakse õndsaks |
 Pühapäeval, 17. septembril kuulutatakse paavst Benedictus XVI otsuse alusel õndsateks Ungari nunn Sara Salkahazi ja Itaalia preester Mose Tovini.
11. mail 1899 Kosices sündinud Sara Salkahazi otsustas oma elu pühendada Jumala teenimisele. Ta tapeti süüdistatuna Teise maailmasõja ajal juutide abistamises 27. detsembril 1944 Ungari äärmuslaste poolt.
Itaalia preester Mose Tovini (1877-1930) oli Brescia seminari professor.
Benedictus XVI tunnustas senise kombe muutmist, mille alusel võib õndsakskuulutamise pühitsuse läbi viia väljaspool Vatikani. Samuti ei pühitse paavst kumbagi isikut, vaid seda teevad paavsti poolt selleks volitatud kardinalid. Tovini õndsakskuulutamine toimub Itaalias Brescias ja selle viib läbi kardinal Jose Saraiva Martins, Sara pühitsetakse Budapestis Püha Istvani katedraalis kardinal Peter Erdö poolt.
Pärast pühapäeva on Benedictus XVI kuulutanud õndsaks 39 isikut. Järgmine õndsakskuulutamine leiab aset 8. oktoobril, kui õndsaks kuulutatakse Maria Teresa Scrilli. 15. oktoobril toimub Benedictus XVI ametiaja teine kanoniseerimine, kus kuulutatakse pühakuteks neli isikut.
Pildil: Sara Salkahazi |
|
Benedictus XVI intervjuu saksa ajakirjanikele Castel Gandolfos
5. augustil 2006 |
 K: Püha Isa, teie järgmine reis on Baierimaale. Reisi ettevalmistamise ajal ütlesid teie kaastöötajad, et olete kodumaa suhtes nostalgiline. Loe edasi ... |
|
Fanny de Sivers: Haigus võib avada aknaid |
| 09.08.2006 :: Logos Kannatus teeb sisemiselt küpseks ja vaimult suureks. Haige, kes ei suuda enam midagi ette võtta, peaks teadma, et tema elu ülesanne pole veel lõppenud, et ta võib mängida suurt osa maailma arengus. Nõrkusest võib tulvata jõudu... [Kirjastus Patmos :: http://www.logos.ee/raamat/] |
|
PÜHA VAIMU ANNID JA KINNITAMISE SAKRAMENT |
 Jumala Poja tulemist ja Püha Vaimu ande kuulutas ette prohvet Jesaja (loe edasi...)
SEITSMEST PÜHA VAIMU ANNIST...
PÜHA VAIMU TULEMINE
NELIPÜHI NOVEEN
KIRIK KINNITAB KA MEID PÜHA VAIMUGA
KUIDAS ANTAKSE KINNITAMISE SAKRAMENT?
PÜHA VAIMU VILJAD
ÜHEKSAST PÜHA VAIMU VILJAST...
[Loe lisaks...]
VATIKAN, 30. MAI, 2006 (Zenit)[...]
K: Millal palus Benedictus XVI, et te korraldaksite selle uute kiriklike ilmingute teise kohtumise? Mida paavst teile ütles?
Peapiiskop Rylko: Püha Isa Benedictus XVI väljendas soovi kohtuda kiriklike liikumiste ning uute kogudustega esimesel ametlikul audientsil, mille ta lubas mulle Ilmikute Paavstliku Nõukogu presidendina.
[... Loe edasi] |
|
Meie paavst Benedictus XVI |
 |
|
PAAVST BENEDICTUS XVI entsüklika Deus Caritas est (Jumal on armastus) |
LINK : (inglise k. ) ENCYCLICAL LETTER, (saksa k. ) ENZYKLIKA,
(poola k. ) ENCYKLIKA |
|
Meie kiriku nimest |
|
|
Sinod lõppes rõhuga Armulaua taaselavdamisel |
Sinod: Taaselavdada armulauda. [loe edasi...]
Benedictus XVI: Tsölibaadi traditsiooni tähtsus...
Teise Vatikani Kirikukogu liturgiliste reformide olulisus... |
|
PIISKOP PHILIPPE JOURDAN |
+ + +
Vaata lisaks:
|
|
PAAVST JOHANNES PAULUS II 1920-2005 |
 |
|
MEELEPARANDUSE SAKRAMENT |
Alati aktuaalne
Tänapäeval kirjutatakse palju kuritegudest, süükompleksidest ja parimast teest, mis inimese neist vabastaks. Sisuliselt on tegemist sama asjaga, mida meie, kristlased, nimetame patuks. Mida teha, kui inimene jõuab äratundmisele, et ta on raskesti eksinud ja kurja teinud ning tahab seda kurja heaks teha, teda painavast süüst vabaneda?
/.../
Loe tervikuna Isa Vello artiklit "Meeleparanduse sakrament"
|
|
AVALEHT